Oskar Radik

Allikas: TIKi ajalugu

Direktor 1961 – 1969

sünd. 17. 04. 1921 Tallinnas – surn. 24. 01. 1976 Tallinnas

Oskar Radik sündis 17. aprillil 1921. aastal Tallinnas vedurijuhi perekonnas. O. Radiku haridustee algas 1932. aastal Nõmme I algkoolis, mille lõpetamise järel jätkas õpinguid Nõmme Gümnaasiumis, mis nõukogude võimu ajal muudeti Tallinna 10. Keskkooliks. Nõmme Gümnaasiumis oli ta Kaitseliidu Nõmme Gümnaasiumi kooliõpilaste rühmas lihtliige ( 1939 – 1940 ). O. Radik lõpetas nimetatud kooli 1941. aastal.

Oskar Radik asus 3. juulil 1941 kutsealusena teenima Nõukogude armees, esialgu reamehena Tatari ANSV-s Kaasanis. 1942. aasta aprillist detsembrini teenis 249. diviisi 931. polgu III pataljoni 9. roodu reamehena ja võttis osa lahingutest Velikije Luki all, mille järel viibis haiglaravil Leningradi oblasti Kingissepa linnas ( detsembrist 1942 kuni aprillini 1943) .

Aprillis 1943 naases oma väeossa ja teenis jefreitori auastmes Kalinini ja Leningradi sõjaväeringkondades ja Punaarmee Eesti vabastamise lahingutes 1944. aasta oktoobrini. Sai rindel Sõrve säärel haavata ja viibis ravil. Peale sõjategevuse lõppu Eestis jätkas 1944.aasta detsembris väeteenistust nooremseersandina sama üksuse ridades Kuramaal. Kuramaa lahingutes sai õlga haavata. Tal amputeeriti külmumise tagajärjel kõik varbad.

Oskar Radik võttis Teisest maailmasõjast osa Eesti Laskurkorpuse ridades. Teda autasustati Kuulsuse III järgu ordeniga ( 1945 ) , kahe medaliga „Vapruse eest“ ( mõlemad 1944 ) ja medaliga „ Võit Saksamaa üle“ ( 1945 ). O. Radik demobiliseeriti augustis 1943 Suure Isamaasõja III grupi invaliidina.

ÜLKNÜ liikmeks astus O. Radik 1943. aastal ja NLKP-sse 1944. aastal rindel. 1947. Aastal sai O. Radik parteilise karistuse selle eest, et polnud näidanud oma ankeetides kaitseliitu kuulumist aastatel 1939 – 1940. Karistus kustutati arvestuskaardilt 1949. aastal.

Veebruaris 1946 astus Oskar Radik kuulajaks EK(b)P üheaastasesse Parteikooli ja novembris 1946 EK(b)P kaheaastasesse Parteikooli. Kooli lõpetamise järel töötas Tööstuskoolis nr. 2 palgalise komsorgi ja poliitainete õpetajana. Aastatel 1950 – 1953 oli ta palgaline komsorg ja ajalooõpetaja Tallinna 2. Keskkoolis. 1953. Aastal määrati ta Tallinna 1. Keskkooli direktoriks.

O. Radik jätkas hariduse omandamist kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise Instituudi ajalooteaduskonnas, mille lõpetas 1955. aastal keskkooli ajalooõpetajana. Peale Tallinna 1. Keskkooli direktori kohalt lahkumist 1957. aastal töötas ta ENSV Haridusministeeriumi inspektorina, oli Tallinna Internaatkooli direktor, Kingissepa Tehnilise Erikutsekooli nr. 3 direktor ja Tallinna 2. Keskkooli tootmisõpetuse õppealajuhataja.

Oskar Radik viidi ENSV haridusministri F. Eiseni käskkirjaga 359-k 13. juulist 1961 üle Tallinna 7. Keskkooli direktori kohale, arvates 1. augustist 1961.a. Oskar Radik oli Tallinna 7. Keskkooli direktor 1961 – 1969. Ta oli range ja nõudlik juht. Tema kohta on vastandlikke mälestusi – kui mitte eriti hea suhtleja, samas hea konfliktide lahendajana, õpetajana, kel jätkus huumorit ka õpilasnaljadest ülesaamiseks. O. Radik oli väga hea organisaator – 1961. aastal alustati 7. Keskkoolis inglise keele süvaõppega . Ametist oli sunnitud lahkuma seoses süveneva alkoholiprobleemiga.

1969. aastal viidi ta omal soovil Tallinna 7. Keskkooli direktori kohalt 2. Keskkooli direktori asetäitja kohale õppealal.

Tallinna 2. Keskkooli direktori ametikohal töötas aastatel 1970 -1976. Ka 2. Keskkooli direktorina pani ta tööle eriklassid – spordikallakuga (ujumine ja kergejõustik) klassid, mille õpilaste seas oli palju meistersportlasi.

Oskar Radik suri 24. jaanuaril 1976 ja maeti Liiva kalmistule 29. jaanuaril 1976 – vana kalmistuosa kvartal C 1, aadress 17 – 8

Allikad

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad