Kooli rajamine

Allikas: TIKi ajalugu

Sisukord

Tallinna 7. Keskkooli rajamine 1940. aastal ja temaga liidetud koolid

Nõukogude okupatsiooni kehtestamisega muudeti riigi- ja ühiskonnaelu korraldus, sealhulgas haridussüsteem. Erakoolide kui rahvusliku eliidi kasvatamise süsteemi likvideerimist alustati neid koole omanud sihtasutuste likvideerimisega ja nende üleandmisega kohalikule omavalitsusele.

1940. aasta Riigi Teatajas nr. 104 on avaldatud Vabariigi Presidendi otsus nr. 327, 17.08.1940 avalike õppeasutuste asutamise kohta, millega 19.08.1940 asutati 13 keskkooli, nende hulgas Tallinna 7. Keskkool

  • suletud J. Westholmi Eragümnaasiumi ning
  • Prantsuse Lütseumi eragümnaasiumide ja eraprogümnaasiumide

asemel.

Selle otsusega liideti üheks uueks keskkooliks kahe erakooli progümnaasiumide vanemad klassid ja gümnaasiumiklassid ehk 7. – 12. kooliaasta.

Mõlema kooli algkooliosad ja progümnaasiumi esimesed ja teised klassid saadeti laiali teistesse koolidesse. Niisugust taktikat kasutati kõrgetasemeliste erakoolide eripära ja traditsioonide likvideerimiseks.

Jakob Westholmi Eragümnaasium

  • 1898– 1907 Tallinna Väikelaste Hoolduse Seltsi Kool
  • 1907– 1909 J. Westholmi III järgu Era-algkool
  • 1909– 1915 J. Westholmi II järgu erakool
  • 1915– 1920 J. Westholmi Poeglaste Eragümnaasium
  • 1920– 1923 J. Westholmi Era-reaalgümnaasium
  • 1923– 1938 J. Westholmi Poeglaste õigustega Erahumanitaargümnaasium
  • 1938– 1940 J. Westholmi Eragümnaasium


Jakob Westholmi gümnaasium kujunes Tallinna Väikelaste Hoolduse Seltsi Koolist. 1898. aastal avati Tallinnas 3klassiline kool vaesemate rahvakihtide mõlemast soost lastele. Kool registreeriti juhataja Juhan Umblia nimel, kooli tegelik ülalpidaja oli Väikelaste Hooldamise Selts. Kooli võeti ainult poeglapsi, sest seaduse järgi pidanuks segakooli juhataja olema naissoost isik.

Jakob Westholm. 1905. aastal sai kooli juhatajaks Jakob Westholm. J. Umblia asus tööle Tallinna linnanõunikuna. Kool laienes ja 1911.a muutus majanduslikult iseseisvaks.

J. Westholm õppis direktorina töötamise ajal Tartu ülikoolis õigusteadust ja filosoofiat ja tegeles ka uue koolihoone rajamisega. Koolihoone ehitati 1912– 1913 ehitusinsener K. Jürgensoni projekti järgi aadressil Kevade 4. 1915 nimetati kool J. Westholmi Poeglaste Eragümnaasiumiks. Esimene lend lõpetas 1919.aaastal. Pärast J. Westholmi surma pidas kooli ülal SA J. Westholmi poeglaste Eragümnaasium.

Riigi Teataja nr. 96 avaldas 07. 08. 1940 eraõppeasutuste likvideerimise seaduse, mille põhjal kõik eraõppeasutused suletakse, sealhulgas Westholmi gümnaasium.

1940. aasta Riigi Teatajas nr. 104 on avaldati Vabariigi Presidendi otsus nr. 327 (17. 08. 1940) avalike õppeasutuste asutamise kohta.

19.08.1940 asutati 13 keskkooli, nende hulgas Tallinna 7. Keskkool – suletud J. Westholmi Eragümnaasiumi ning Prantsuse Lütseumi eragümnaasiumide ja eraprogümnaasiumide baasil.

J. Westholmi õpilaste dokumendid koos kooli kirjavahetuse ja arhiiviga anti üle uuele õppeasutusele – Tallinna 7. Keskkoolile.

Haridusministri otsusega 19.08.1940 määrati suletud keskkoolide ja gümnaasiumide õppejõud kehtiva keskkoolide seaduse põhjal asutatud keskkoolide õppejõududeks seniste ametinimetustega. Seega määrati suletud J. Westholmi ja Prantsuse Lütseumi õppejõud Tallinna 7. Keskkooli õppejõududeks. (TRKA f. 44, n. 1, s. 62)

Õppeaastal 1940/1941 olid 7. Keskkoolis kõik b klassid Westholmi gümnaasiumi põhiklassid. 1950. aastal lõpetas viimane poisteklass, kus oli veel poisse, kes alustasid kooliteed Westholmi eraalgkoolis 1939. aastal.

Vastavalt likvideerimisaktidele anti Tallinna 7. Keskkoolile üle 82% Westholmi gümnaasiumi vallasvarast, ülejäänu läks 8. algkoolile. Kevade 4 hoone ja selle kõrval asetsev elumaja anti üle Linnamajade valitsejale.

Uus koolimaja Kevade tänavas (arhitektid H. Johanson ja A. Jürvetson) valmis 1940.a septembri keskel, kuid oli siis juba üle antud Tallinna 8. algkoolile, kuhu siirdus õppima senise 8. ja 15. algkooli õpilaste kõrval ka endiste eraalgkoolide õpilasi, sh Westholmi ja Prantsuse Lütseumi omi. Ei 8. ega 15. algkoolis töötanud ühtki endise Westholmi algkooli õpetajat. 1944–1949 kuulus koolimaja Tallinna 20. Keskkoolile, alates 1949. aastast Tallinna 22. Keskkoolile.

Tallinna 7. Keskkooli direktor oli 1940./1941. õ.-a. I poolaastal Westholmi gümnaasiumi viimane direktor Elmar Etverk.

1942. aasta jaanuaris nimetati 7. keskkool J. Westholmi nimeliseks Gümnaasiumiks (haridusdirektori otsusega 30.12.1941 anti kolmele gümnaasiumile tagasi nende endised nimed, 7. keskkoolil vanema kooli oma). 1944. a. sügisel jätkas kool tööd taas 7. keskkoolina.

J. Westholmi Eragümnaasiumi ja teiste Tallinna eragümnaasiumide õigusjärglane on Tallinna 7. Keskkool.

Westholmi poisid kandsid kirsipunast nokaga mütsi, mille paremale küljele oli kinnitatud kollasest metallist märk tammetõrudega. Veel 1949. aastal kandsid 7. Keskkooli poisid Westholmi gümnaasiumi spordisärke, mille rinna peal oli suur W täht.

Tallinna Prantsuse Lütseum

  • 2012-1923 Tallinna Prantsuse Gümaasium
  • 1923-1940 Tallinna Prantsuse Lütseum

Tallinna Prantsuse Lütseumi rajas ja pidas üleval Prantsuse Instituut. Kool alustas tööd 01.10.1921 Tallinna Prantsuse Gümnaasiumi nime all aadressil Sakala 21 (siis Väike-Pärnu mnt. 19a). 1923. aastal nimetati õppeasutus ümber Prantsuse Lütseumiks. Üüriti täiendavaid ruume Uuel tänaval, Aia tänaval ja Raudteekoolis Tehnika tänaval. Oma koolihoone arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi valmis Eesti ja Prantsuse valitsuse toel septembris 1937 . Pidulik avamine oli 09.10.1937. Kooli direktor 1934 kuni kooli likvideerimiseni 1940. aastal oli Viktor Päss.

19.08.1940 asutati 13 keskkooli, nende hulgas Tallinna 7. Keskkool – suletud J. Westholmi ning Prantsuse Lütseumi eragümnaasiumide ja eraprogümnaasiumide baasil.

Õppeaastal 1940/1941 olid Tallinna 7. keskkoolis kõik a klassid Prantsuse Lütseumi põhiklassid.

Haridusministri otsusega 19.08.1940 määrati suletud keskkoolide ja gümnaasiumide õppejõud kehtiva keskkoolide seaduse põhjal asutatud keskkoolide õppejõududeks seniste ametinimetustega , sh. suletud J. Westholmi ja Prantsuse Lütseumi õppejõud Tallinna 7. Keskkooli õppejõududeks (TRKA f.44, n.1, s. 62).

Prantsuse Lütseumi muusikaõpetaja Vaido Radamus oli 7. Keskkooli direktor 1940./1941. õppeaasta II poolaastal. Endine Prantsuse Lütseumi direktor Viktor Päss oli kooli (liidetud koolidest vanema nimega J. Westholmi gümnaasiumi) direktor saksa okupatsiooni ajal 1941–1944.

Vastavalt likvideerimisaktidele anti 7. keskkoolile üle Prantsuse Lütseumi vallasvara (33 905. 90 krooni väärtuses) ja 1937. aastal valminud Prantsuse Lütseumi koolimaja aadressil Hariduse tänav 3. Mõned muusikariistad, 104 koolipinki ja 1 kirjutuslaud anti 8. algkoolile.

Prantsuse Lütseumi ja teiste Tallinna eragümnaasiumide õigusjärglane on Tallinna 7. Keskkool.

Prantsuse Lütseumi algkoolis kanti tumesinist madrusepluusi, poistel tumesinised lühikesed püksid, tüdrukutel voldituid seelik. Prantsuse madrusemüts oli tumesinine helepunase tutiga pealael, ümber mütsi kuldsete tähtedega kiri Lycée Francais. Progümnaasiumis ja gümnaasiumis kandsid poisid tumesinist ülikonda helehalli särgiga, tütarlastel tumesinised kleidid valge kraega. Argipäevakrae oli väike teravate nurkadega, pidulik krae kahekordne, mõlemad siidist ja laineliste äärtega. Vormimüts oli tumesinine , küljel prantsuse värvides rosett.

Tallinna 7. Keskkool

  • 1940–1941 Tallinna 7. Keskkool
  • 1942– 1944 J. Westholmi nimeline gümnaasium (taastati liidetud koolidest vanima nimi)
  • 1944–1996 Tallinna 7. Keskkool

Tallinna 7. Keskkooliga liidetud koolid

1943 Tallinna 9. Gümnaasium Riiklik Kolledž (nimetus aastast 1938)

Rajatud kui Riiklik Inglise Kolledž (1936)* ümber kujundatud Kaarli koguduse gümnaasiumist (1918) A. Tõrvand-Tellmanni erakolledž (nimetus aastast 1937) Rajatud 1932 kui Inglise Kolledž

* Tallinna 9. Keskkool asutati 19.08.1940 suletud Riikliku Kolledži ja A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledži gümnaasiumide ja progümnaasiumide asemel.

1946 Tallinna 5. Keskkool Tallinna V gümnaasium (nimetus 1939)

Rajatud kui Tallinna Linna III Poeglaste Keskkool (1936)

1949 Tallinna 8. Keskkool E.Lenderi Eragümnaasium (1907)

Tallinna Erakolledž (nimetus 1937) Rajatud kui Tallinna Jaani kiriku kool (1908)


Riiklik Kolledž

Riiklik Inglise Kolledž rajati riigivanema otsusega 29.07.1936 – kujundati ümber Kaarli koguduse gümnaasiumist, mis oli segakool ja rajatud 01.10.1918. aastal. 1938. aastast kandis nimetust Riiklik Kolledž. Koolihoones Kreutzwaldi 25 (arhitekt Herbert Johanson) alustati õppetööd 1935.a. sügisel. Seni töötati üüritud ruumes aadressil Maakri 28.

Koolivorm: tütarlapsed kandsid tumesinist seelikut, mille juurde kuulus pisut heledam jakk ja hall pluus. Alates progümnaasiumist kanti peas ümara põhja ja ülespidi äärtega tumesinist viltkübarat

Anna Tõrvand-Tellmanni Erakolledž

Kool rajati 1932. aastal ja kandis kuni 193.6/1937. õppeaasta lõpuni Inglise Kolledži nime. Oli segakool, kus samuti nagu Riiklikus Inglise Kolledžis õpetati süvendatult inglise keelt. Kasutati üürimaja Narva mnt. 28 (enne Narva mnt. 46), algklassid üürimaja Narva mnt. ja Uus-Sadama tänava nurgal.

Koolivorm: poisid kandsid helehalle ülikondi, tüdrukud rukkilillesiniseid pihikseelikuid, gümnaasiumi tütarlapsed volditud seelikuid. Pluusid ja särgid olid helesinised, nii poisid kui ka tüdrukud kandsid tumehalli pikka lipsu. Tüdrukute pidulik pluus oli helesinine siidist kahekordse volangidega kraega. Vormirõivaste vasakule rinnale oli õmmeldud riidest kilbikujuline märk ristamisi asetatud Eesti ja Inglise lipuga, nende all olid tammeoksad. Rukkilillesinine vormimüts oli poistel džokimüts ja tüdrukutel siiludest barett. Gümnaasiumiosa tüdrukute baretil oli pealael punane ring.

Tallinna 9. Gümnaasium liideti J. Westholmi gümnaasiumiga (saksa okupatsiooni ajal Tallinna 7. Keskkooli nimetus) 1943. aastal. Need õpilased jätkasid Westholmis IV c ja V c klassis. C klasse taheti likvideerida seetõttu, et õpilaste arv kahanes seoses 1925. aastal sündinud noormeeste mobiliseerimisega. Kooli direktor saavutas kolme paralleelklassi säilimise. A- klasside õpilased olid õppinud lütseumis, b- klasside õpilased Westholmis ja c- klasside õpilased 9. Gümnaasiumis. Suurema võõrkeelte tundidega klassikaharus õpiti prantsuse, saksa, ladina ja inglise keelt.

C-klasside lisandumisega 1943. aastal sai 7. keskkoolis tegelikult alguse inglise keele süvendatud õppimine.


Tallinna 5. Keskkool

1936. aastal rajati Tallinna Linna III Poeglaste Keskkool kooliruumidega aadressil Tartu mnt. 33 (tolleaegne numeratsioon). Järgmisel aastal nimetati kool ümber Tallinna V reaalkooliks. Alates 1938. aastast muudeti segakooliks. 01.11.1939 nimetati kool uuesti ümber Tallinna V gümnaasiumiks ja alustas õppetööd tegevuse lõpetanud Saksa Poeglaste Gümnaasiumi hoones Luise tänav 1. Kooli direktor oli Tiit Reinaste, tema abi Mihkel Usai.

1944./1945. õppeaastal töötas 5. keskkool Tallinna 7. Keskkooli ruumides, sest koolihoone oli märtsipommitamise tõttu põlenud. Mõlemal koolil oli ühine direktor – Mihkel Usai, kes oli enne 5. keskkooli direktori abi.

Kui Tallinna 5. Keskkool 1946. aastal 7. keskkooliga liideti, sai Tallinna 7. Keskkoolist ametlikult taas segakool.

Tallinna 8. Keskkool asutati 19.08.1940 suletud E. Lenderi ja Tallinna Erakolledži eragümnaasiumide ja eraprogümnaasiumide asemel

E. Lenderi Eragümnaasium

Elfriede Lenderi Eragümnaasium asutati tütarlastekoolina 1907. aastal. Õppetööd alustati selleks kohandatud korteris Suur-Karja 13, jätkati avaramates tingimustes Piiskopi tänavas. Kuni oma koolimaja valmimiseni kasutati üüriruume aadressil Maakri 28. 1935. aastal alustati õppeööd arhitekt Herbert Johansoni projekteeritud koolihoones Kreutzwaldi 25.

Koolivorm: E. Lenderi Eragümnaasiumi vormikleit oli punakaslilla ümarnurkse valge kraega. Pidulik krae oli nooremates klassides lai, üleni plisseeritud ja mustast sametpaelast seosega, vanemates klassides väike krae plisseeritud äärega. Vormimüts oli punalilla barett , mille külge kinnitati valgest metallist tähed ELG.

Tallinna Erakolledž

03.02.1908 alustas tegevust Tallinna Jaani kiriku kool, mis töötas kuni 1920. aastani algkoolina aadressil Maakri tänav 21. 1920. aastal nimetati kool Jaani koguduse gümnaasiumiks ja kooli hakkas juhatama Hans Kubu. Hans Kubu võttis kooli ülalpidamise enda kanda 1921 ning kool nimetati ümber Hans Kubu Eragümnaasiumiks. 1927. aastal ehitati koolihoone Imanta 6. 1933. aastal muutus segakool tütarlastekooliks. 1937 nimetati kool ümber Tallinna Erakolledžiks.

Koolivorm: õpilased kandsid tumesinist kleiti teravnurkse valge pikeekraega. Igapäevaselt kanti kleidil musta plisseeäärisega põlle. Pidulik krae oli siidist kahekordne valgete paeltega. Peas kanti tumesinist siiludest baretti , mille ühel küljel olid metallist tähed KG (Kubu Gümnaasium)

Tallinna 8. Keskkool töötas samuti alates 1944. aastast Tallinna 7. Keskkooli hoones Hariduse tänaval. Tallinna 8. Keskkool liideti Tallinna 7. Keskkooliga alates 1. septembrist 1949. aastal.

Samast kuupäevast alates muudeti 7. keskkool tütarlastekooliks ja Tallinna 2. Keskkool poistekooliks.

Selle viimase liitmisega olid kõik endised Tallinna eragümnaasiumid koondunud Tallinna 7. Keskkooli.

1950. aastal alustas Tallinna 7. Keskkool 7klassilise algkooli osaga, mille õpilaskond kujunes likvideeritud 3. kooli, samuti 36. ja 15. kooli õpilastest.

1954. aastal muudeti kool uuesti segakooliks. Selleks vahetati osa õpilasi Tallinna 2. Keskkooliga, misjärel ka 2. Keskkoolist sai segakool.


Kasutatud allikad

  • Merik, I. 1989. Tallinna 7. Keskkool ja temaga liidetud koolid. Lühiülevaade 1940–1962 . EPAM : K 12847
  • Merik, I. 1991. Tallinna 7. Keskkool ja temaga liidetud koolid. Lühiülevaade 1940–1962 . EPAM : K 12847
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad