1970-96

Allikas: TIKi ajalugu

Seitsmekümnendatest 1990ndate keskpaigani

Õppetöö

Õppeedukus võrreldes kuuekümnendatega tõusis vaatamata sellele, et üldiselt oli kooli probleem seitsmekümnendatel seoses kohustuslikule keskharidusele üleminekuga selles, et õpimotivatsioon keskkoolis langes. 1977/1978. õa oli kohustusliku keskhariduse omandamise esimene õppeaasta. Nõue, mis oli pärit NLKP XXIV kongressi otsustest, sätestati NLi 1977. aasta konstitutsioonis.  Kool pidi kasvandikke ette valmistama nii vahetuks elukutseks kui edasiõppimiseks – nii kõrgkoolis kui tehnikumis. See tõi kaasa protsendimaania, üldise kooli ja hariduse prestiiži languse. Keskhariduse omandamine 1970.–1980. aastatel erinevalt  1960ndatest polnud enam eelis. Eelis oli kindlasti teha seda koolis, kus hariduse omandamine oli kõrgelt väärtustatud ja kõrgkoolis edasiõppimisele orienteeritud. Tallinna koolidest kiideti peale seitsmenda 21. keskkooli (Tallinna 21. Kool), 2. keskkooli (Tallinna Reaalkool) ja 1. keskkooli ( Gustav Adolfi Gümnaasium), kuid vaieldamatult oli seitsmes hinnatuim. Kahtlemata oli Tallinna 7. Keskkool kogu nõukogude-aegses Eestis parim.


õppeaasta õppeedukuse protsent
1968/1969 96,7
1969/1970 96,4
1970/1971 98,3
1971/1972 98,3
1972/1973 99,2
1974/1975 99,7
1975/1976 99,5
1976/1977 100
1977/1978 99,7
1978/1979 99,60
1979/1980 99,75
1980/1981 99,63
1981/1982 99,6
1982/1983
1983/1984 100
1984/1985 100
1990/1991 92

(TLA f. R–191, n. 1, s. 161); (TLA f. R–191, n. 1, s. 170); (TLA f. R–191, n. 1, s. 175); (TLA f. R–191, n. 1, s. 178); (TLA f. R–191, n. 1, s. 181); (TLA f. R–191, n. 1, s. 206); (TLA f. R–191, n. 1, s. 216)

Tallinna 7. Keskkool töötas 23 klassikomplektiga ja õpilaste arv oli keskmiselt vahemikus 770 – 780. Kõik klassid olid eriklassid, I– III klasse 6, IV–VIII klasse 10 ja IX–XI klasse 7. Kaheksakümnendate esimesel kolmel õppeaastal oli klassikomplektide arv sama – 23, kuid õpilaste arv tõusnud üle 800.

Klassikomplektide arvust olenes kooli rahastamine. Seitsmendas oli I – XI klassini 2 paralleeli- kokku 22 klassi. Kuna kooli rahastamise summad olid alates 23st komplektist suuremad, võeti teatud aja tagant vastu kolm esimest klassi. Peale VIII klassi lõpetamist tehti kolmest kaks keskkooliklassi või kolmest kuuendast kaks seitsmendat. Arvesse tulid keelealane andekus ja üldine õppeedukus. Need õpilased, kes jätkata ei saanud, lahkusid elukohajärgsesse rajoonikooli.

Kui 1970/1971. õppeaastal oli Tallinna 7. Keskkoolis  õppiva 763 õpilase õppeedukus 98,3%, oli õppeainete lõikes puudulike arv kõige suurem inglise keeles (10), matemaatika mitterahuldavate arv oli 9, vene keeles 5  ja keemias 3. (TLA f. R–191, n. 1, s. 138)

Puudulike hinnete arv inglise keeles tulenes kooli eripärast. Kõikidele  õpilastele, kelle vanemate soov oli see, et nad õpiksid just nimelt erikallakuga koolis, ei olnud intensiivne keeleõpe jõukohane.

Teine eripära oli see, et kui mujal koolides oli rohkem tegemist põhikooli õppeedukusega, siis seitsmendas  keskkoolis oli õppeedukus üldisest madalam vanemates klassides. Probleemid olid peamiselt reaalainetes ja mujalt tulnud õpilaste kehvemas ettevalmistuses.  Seetõttu otsustati, et uute õpilaste vastuvõtmise katsetel tuleb inglise keele kõrval põhjalikult tutvuda kandidaatide edasijõudmisega reaalainetes. Soov oli säilitada keskkooli eriklassides vähemalt 80–85% oma õpilastest.

Õppeedukuse dünaamika näitas, et viimasel õppeveerandil oli õppeedukus kõige madalam, kuid eksamiteks suutsid õpilased end hästi kokku võtta ja saavutasid väga häid tulemusi.

Lõpueksamite tulemuste kvaliteet 1974/1975. õa võrdlusena kahe paralleeli kohta:

[# ][# ]

õppeaine

õpetaja

XI a

XI b

eesti keel

Naima Simson

56,7%

70,0%

matemaatika

Vaima Hanschmidt

81,5%

47,0%

füüsika

Vello Kornel

28,0%

31,0%

keemia

Ingvi Tamm

62,5%

40,0%

ajalugu

Aime Randmäe

84,6%

39,1%

ühiskonnaõpetus

Aime Randmäe

61,5%

17,4%

inglise keel

75,0%

52,6%

XI a klassis oli eksamitest tänu heale õppeedukusele vabastatud 6 õpilast, XI b klassis 13 õpilast. Eksamite tulemused olid XI b klassis nõrgemad, kuigi aastate jooksul oli see klass olnud parema õppeedukusega. Miks? Tublimad õpilased olid eksamitest vabastatud.

Haridusministeeriumi ja linna haridusosakonna tehtud kontrolltööde poolest olid kooli tulemused linna keskmisest tunduvalt paremad, mis näitas seda, et õpetajatepoolne hindamine oli õppeaasta jooksul olnud objektiivne.

100%-lise õppeedukusega 1976/1977. õa lõpueksamite keskmised hinded olid kõikides ainetes üle 4. Kaheksandate klasside lõpueksamite hinded olid madalamad. Ka 1978/1979. õppeaastal, kui toimus üleminek kohustuslikule keskharidusele, oli kooli kõigi aegade parim kvaliteeditulemus – 471 790st õpilasest õppis neljadele-viitele või ainult viitele, mis andis kvaliteedi 59,6%. (TLA f. R–191, n. 1, s. 197)

1979/1980 õppeaastal lõpetanute statistika lõpueksamite keskmiste hinnete kohta kummagi paralleeli kohta eraldi oli järgmine:

[# ][# ]

õppeaine

XI a

XI b

kirjand

4,0

4,0

matemaatika

3,86

4,27

ajalugu

4,32

4,27

ühiskonnaõpetus

4,54

4,37

inglise keel

4,12

3,73

vene keel

3,93

4,13

füüsika

3,70

4,46

Võrdluseks järgmise, 1980/1981 õppeaasta lõpueksamite statistika, millele lisatud vastavate õppeainete õpetajate nimed:

[# ][# ]

õppeaine

õpetaja

XI a keskmine hinne

XI b keskmine hinne

kirjand

Aino-Alise Niinemäe,

Naima Simson

4,3

3,9

matemaatika

Vilma Ainomäe,

Aino Siirak

4,1

4,0

ajalugu

Sven Rondik

4,4

4,34

ühiskonnaõpetus

Sven Rondik

4,34

4,23

Inglise keel

Ülar Ploom, Urve Renel, Sirje Tikk, Taimi Tammis, Lia-Astrid Rajandi

4,16

4,0

füüsika

Tiiu Niidas

4,0

3,88

üldbioloogia

Ingvi Tamm

4,8

4,56

Lõpueksamid olid peale küpsuskirjandi suulises vormis, sealjuures reaalainete eksamil oli lisaks ülesannete või praktiline osa. Õpilaste  võimekust näitasid nii lõpueksamite head tulemused kui ka nende väga hea esinemine. Eriti häid teadmisi ja oskust end loogiliselt väljendada näitasid õpilased bioloogia eksamil. Kuid ka teiste ainete eksamite tulemused olid head, mida tõestas keskmine hinne. (TLA f. R–191, n. 1, s. 197).

XI a klassis lõpetas neljade ja viitega 14 õpilast, eeskujulik käitumishinne oli 22 õpilasel, erinevate aukirjadega  autasustati 29 õpilast ja raamatuga 18 õpilast. XI b klassis oli nelja-viielisi lõpetajaid samuti 14, sama palju oli eeskujuliku käitumisega õpilasi. Erinevate aukirjadega autasustatuid oli 12 ja raamatuga 24. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

Kaheksanda klassi lõpueksamite tulemused samal 1980/1981 õppeaaastal:

[# ][# ]

õppeaine

õpetaja

VIII a keskmine hinne

VIII b keskmine hinne

eesti keel

Virve Maasik

3,5

3,8

matemaatika

Aino Siirak, Vilma Ainomäe

3,87

4,3

inglise keel

Kristi Tarand, Angelica Mäses, Erna Merelaid, Tõnu Seene

4,1

4,1

geograafia

Silvi Eiskop

4,0

4,1

Üleminekueksamid toimusid VI (vene keelest), VII (inglise keelest ja füüsikast), IX (matemaatikast)  ja X (keemiast ja kirjandusest) klassi lõpus ning keskmine hinne ei olnud ühegi klassi eksamil alla 3,5. (TLA f. R–191, n. 1, s. 197). 1983/1984. õppeaastal, kui õppeedukuse protsent koolis oli 100, oli üleminekueksamitest kõrgeim eksami keskmine hinne matemaatikast VII b klassil 4,7 (õpetaja Vaima Hanschmidt), keemiast 4,6. Sisuliselt ja stiililt kõrgel tasemel olid sama õppeaasta VIII klasside lõpukirjandid (õpetaja Aino-Alise Niinemäe), mis vastasid  XI klassi lõpukirjandite tasemele ja leidsid kajastamist tollases õpetajate lehes. (TLA f. R–191, n. 1, s. 225)

Koolis oli püsiv õpilaste koosseis- poisse oli õpilaste üldarvust vähem kui tüdrukuid. Tüdrukud olid reeglina sisseastumiskatsetel tublimad, seetõttu oli oht muutuda tütarlastekooliks reaalne. Kuigi konkurss oli poiste-tüdrukute jaoks ühine, siis tegelikkuses said poisid kooli sisse nõrgemate tulemustega.

Kuldmedalile kandideerimiseks tuli lisaks väga headele hinnetele sooritada ka kõik lõpueksamid väga headele hinnetele. Mõnigi loobus täiendavast pingutusest. Medaliga lõpetanuid seitsmekümnendatel polnud. Kaheksakümnendatel lõpetasid medaliga 1982. aastal: Anne Talfelt (K), 1983ndal: Dina Popova (K); 1985ndal: Tatjana Normak (K) ja Klea Vaher (K); 1986ndal: Siiri Odrats (K), Mari Saarse(K), Vivian Virves (H), Madis Tapupere (H) ja Kertti Tergem (H); 1987ndal: Koidu Jaanson (H), Andrus Normet (H), Riin Raja (H), Anu Potisep (H) ja Leelo Keevallik (H); 1988ndal: Riina Aamissepp (H) ja Ivi-Triin Odrats (H) ; 1989ndal: Margit  Keller (H), Riina Putting (H), Hipe Tarvel (H), Katrin Udras (H) ja Toomas Gross (H). Aastatel 1990-1996 lõpetasid 7. keskkooli hõbemedaliga: Jana Nikiforoff (1990), Reet Reedik (1990), Ulvi Stavitski (1990), Kristiina Under (1990), Heikki Källu (1992), Maria Sinisoo (1992), Erki Viirand (1992), Rauno Linnamäe (1993), Andres Sulling (1993), Kaie Viir (1993), Taavi Tampuu (1993), Ilona Nurmela (1994), Külli Erlang (1995), Erika Ilves (1995), Kristi Raba (1995), Marlen Vassil (1995), Liis Jaansalu (1996), Anneli Jõesalu (1995), Elina Laanes (1995) ja Kai-Ly Ojanurm (1995).

Klassikursuse kordajaid oli vaid üksikuid, pigem mindi raskuste tekkimisel õppima väiksema õpikoormusega kodulähedasse kooli.

[# ][# ]

õppeaasta

Õpilaste üldarv

tüdrukuid

Kiitusega lõpetas

Kuldmedaliga lõpetas

Klassikursust jäi kordama

Lahkus õppeaasta jooksul

1980/ 1981

811

?

1

-

2

2

1981/ 1982

821

472

2

-

3

5

1982/ 1983

813

462

3

1

1

3

(TLA f. R–191, n. 1, s. 206 ); TLA f. R–191, n. 1, s. 216)

1983/1984. õppeaastal lõpetas keskkooli 64 õpilast, kelle lõpueksamite keskmised hinded olid kõikides ainetes peale füüsika üle nelja.

[# ][# ]

õppeaine

XI a keskmine hinne

XI b keskmine hinne

eesti keel

4,0

4,1

vene keel

4,25

inglise keel

4,16

4,24

matemaatika

4,03

4,2

ajalugu

4,1

4,0

ühiskonnaõpetus

4,0

4,1

füüsika

3,83

3,9

(TLA f. R–191, n. 1, s. 227)

1984/1985. õppeaasta õppeedukus oli 100%, õppeaasta lõpetas 50,2% õpilastest hinnetega 4 ja 5. Anti välja 61 kiituskirja ja 2 kuldmedalit ( Tatjana Normak ja Klea Vaher). Eksamivastused olid loogilised, ladusad, õpilastel olid head teadmised, vaba keelekasutus ja analüüsivõime. Eksameid „külastanud“ inspektorid tõstsid esile bioloogia ja keemia eksamite kõrget taset.

1987. aasta lõpetajate eksamite keskmised hinded:

[# ][# ]

õppeaine

XI a keskmine hinne

XI b keskmine hinne

Eesti keel

4,40

4,6

Vene keel

4,30

4,32

matemaatika

4,03

4,11

ajalugu

4,1

4,41

ühiskonnaõpetus

4,10

4,26

füüsika

4,0

3,91

Hõbemedaliga lõpetasid Koidu Jaanson, Andrus Normet, Riin Raja, Leelo Keevallik ja Anu Potisepp. Ainekiituskirjad said Kadri-Ruth Allik ja Liina Leiten kirjandusest ja vene keelest, Merit Värv keemiast, inglise keelest ja vene keelest, Merje Vesmes vene keelest, Piibi-Kai Kivik eesti, vene ja inglise keelest, kirjandusest, Kersti Kuldna inglise ja vene keelest ning kirjandusest, Kaur Hanson kirjandusest, Valmar Moritz matemaatikast ja füüsikast. Uudne oli õppenõukogu soovituste andmine lõpetanutele kõrgkooli astumiseks. Kokku lõpetas 71 õpilast ja soovitused anti 19 õpilasele, kellest 8 soovis edasi õppida inglise keele ja kirjanduse erialal Tallinna Pedagoogilises Instituudis.

1988. aastal tehti õppenõukogus otsus ülemineku- ja lõpueksamite kohta 30. märtsil. Üleminekueksamid olid V klassis matemaatikast, VI klassis eesti keelest ja inglise keelest, VII klassis geograafiast ja matemaatikast, IX klassis geograafiast ja vene keelest ning X klassis inglise keelest. Üleminekueksamitest vabastati need nelja-viielised õpilased, kelle käitumishinne oli väga hea või hea. VIII klassi lõpueksamid eesti keelest ja matemaatikast olid kõigile kohustuslikud. Vene keele ja inglise keele eksamitest said vabastuse nelja-viielised hea või väga hea käitumisega õpilased. Keskkooli lõpueksamid olid lõpukirjand eesti keelest ja suulised eksamid vene keelest, ajaloost ja ühiskonnaõpetusest, matemaatikast ja inglise keelest. Kuuenda eksami sai abiturient valida kolme aine vahel, milleks olid füüsika, keemia ja üldbioloogia. Nelja-viielised hea ja väga hea käitumishindega õpilased pidid sooritama lisaks omal valikul veel 2 eksamit.

1990/91. õa 673 õpilasest ei jõudnud edasi 48, õppeedukuse protsent oli 92. (õppenõukogu 1990/1991:1)

1991/1992. õa kooli valitud lõpueksamite ained otsustati õppenõukogu hääletuse tulemusel ja olid inglise keel ja ajalugu. (õppenõukogu 1991/1992:3)

1992/1993. õa hääletati HO poolt määratud IX klassi eesti keele eksami vormiks etteütlus (25 etteütluse, 12 kirjandi poolt). Kooli poolt valiti inglise keele eksam. (õppenõukogu1992/1993:6). Keskkooli kohustuslikud lõpueksamid olid eesti keelest, inglise keelest ja füüsikast. Iga õpilane pidi lisaks valima kaks eksamit järgmiste ainete hulgast: kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, ajalugu, keemia ja üldbioloogia. Sel päeval, kui abituurium kirjandit kirjutas, oli vaikuse ja rahu tagamiseks koolimajas ülejäänud kooliperel spordipäev. (õppenõukogu 1992/1993:12)

1993/1994. õppeaastal anti võimalus asendada lõpueksam uurimistööga. Õppenõukogu otsusel lubati kirjanduseksam asendada uurimistööga Ilona Nurmelal, Jane Tiigil, Kai Kõivumäel, Karola Lepasaarel, Eili Penartil, Kristel Talkopil ja Triinu Tikasel ning ajalooeksam Kadri Aual. (õppenõukogu 1993/1994:11)

1994/1995 õppeaastal lubas kõrgemalt poolt tulnud juhend üleminekueksamite asemel teha arvestustööd. Kuna juhend saabus alles märtsikuus, otsustati jääda eksamite juurde, mis toimusid XI klassis füüsikast, X klassis keemiast ja VIII klassis geograafiast. Põhikooli kohustuslikud eksamid olid emakeele etteütlus ja matemaatika. Kohustuslik oli kooli poolt arvestustöö inglise keelest. Kolmas eksam tuli valida seitsme aine seast õpilasel endal. Lõpueksam oli riiklikult määratletud kirjand emakeelest, kooli poolt valitud inglise keel ja matemaatika. Kaks ülejäänud eksamit valis õpilane ise. Eksamiaineteks ei olnud kehaline kasvatus ja tööõpetus ehk ained, mille kursuse maht oli vähem kui 105 tundi. Esmakordselt ei lubatud tervislikel põhjustel eksamitest vabastada. (õppenõukogu 1994/1995:12)

1995. aastal pikendati märtsivaheaega gripiepideemia tõttu.

1995. aastal lõpetanute edasiõppimisest: XII a õpilased läksid edasi õppima 100%-liselt. 12 õpilast jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, 3 Tallinna Pedagoogikaülikoolis, 3 Tallinna Tehnikaülikoolis, 1 Kunstiakadeemias, 1 Concordia ülikoolis,1 Eesti Humanitaarinstituudis, 1 Estonian Business School’is, 1 läks õppima Ameerikasse. XII b lõpetanutest jätkas Tartu Ülikoolis 15, Tallinna Tehnikaülikoolis 1, Tallinna Pedagoogikaülikoolis 3 ja Concordia ülikoolis 2. (õppenõukogu 1995/1996:2)

1996. aastal lõpetas Tallinna 7. Keskkooli viimane lend  (53.).

Koolitoetuse kehtestamine lõi võimaluse õpilastele väga hea õppeedukuse korral stipendiume maksta (ühekordsed, teatud õppeperioodi tulemuste eest). Selleks tuli klassijuhatajatel koostada õppeedukuse põhjal pingerida ja stipendium määrati kokku viiele õpilasele paralleelklasside kohta. (õppenõukogu 1991/1992:2) Stipendiume 1992/1993 õ-a. enam ei makstud.  Koolitoetuse ehk õppemaksu suurus 2530 krooni kooskõlastati lapsevanematega. (õppenõukogu 1992/1993: 2) Koolieine maksumus päevas oli samal õppeaastal 3 krooni, 1994/1995. õppeaastal juba 6,5 krooni. (õppenõukogu 1994/1995:1)

Olümpiaadid

1971/1972. õa saavutas VIII b klassi õpilane Tiit Pikkat (vilistlane 1975 b) vabariiklikul füüsikaolümpiaadil I koha ja oli edukas ka matemaatikaolümpiaadil. Seoses sellega pälvis parima reaalainete õpetajana ära märkimist õpetaja Elvi Rebane, kelle juhatatud IX a oli nimetatud õppeaastal kooli sotsialistliku võistluse võitja. Tiit Pikkat saavutas 1973/1974. õa ülelinnalisel täppisteaduste olümpiaadil I järgu diplomi (TLA f. R–191, n. 1, s. 161) ja

1972/1973. õa saavutas Indrek Otsus (vilistlane 1973 a) bioloogiaolümpiaadil linnavoorus I koha. (TLA f. R–191, n. 1, s. 170)

1974/1975. õa saavutas VIII a kl õpilane Kalle Virkus füüsikaolümpiaadil linnavoorus I koha ja vabariiklikus voorus IV–VI koha, Liina Ratassepp (vilistlane 1978 a) keemiaolümpiaadil linnavoorus I koha ja Tiit Pikkat matemaatikaolümpiaadil linnavoorus I koha, vabariiklikus voorus I koha ja üleliidulisel III järgu diplomi. (TLA f. R–191, n. 1, s. 178)

1977/1978. õa täppisteaduste vabariiklikus voorus osales 3 õpilast, neist kõige edukamalt Uve Nummert (vilistlane 1979 a). Andres Mesila (vilistlane 1979 a) osales kolme aine – täppisteaduste, ajaloo ja kirjanduse olümpiaadi  vabariiklikus voorus. Kirjanduse olümpiaadi vabariiklikus voorus oli edukas Piret Kruuspere (vilistlane 1979 a), kes saavutas auhinnalise koha ka looduskaitseteemaliste kirjandite konkursil. U. Nummerti ja A. Mesila ettekanded olid kooli õpilaskonverentsi parimad. (TLA f. R–191, n. 1, s. 197)

1979/1980. õa saavutas vene keele vabariiklikul olümpiaadil Riina Sildos (vilistlane 1982 a) IV  ja Kristel Rohtmets (vilistlane 1982 b) VII koha, Kaupo Palo (vilistlane 1982 a) vabariiklikul täppisteaduste olümpiaadil matemaatikas II ja keemias III koha, Dina Popova (vilistlane 1983 a) vabariiklikul bioloogia olümpiaadil I ja üleliidulisel bioloogiaolümpiaadil Moskvas I koha. (TLA f. R–191, n. 1, s. 201)

1980/1981. õa pääsesid  täppisteaduste vabariiklikust voorust osa võtma Kaupo Palo ja Alliki Lukk (vilistlane 1984 a). Kaupo Palo saavutas III voorus füüsikas III koha, matemaatikas IV–V koha ja keemias VI koha. Vene keele deklamaatorite konkursil saavutasid 7. keskkooli õpilased esikohad ja head olid tulemused ka kirjandite võistlusel. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

1983/1984. õa saavutas Evelin Mets (vilistlane 1986 b) vabariiklikul vene keele olümpiaadil II, Lauri Rõuk (vilistlane 1984. a) vabariiklikul inglise keele olümpiaadil II ja Priit Rummo (vilistlane 1988 b) ülelinnalisel bioloogiaolümpiaadil I koha. Ülelinnalisel loodusteemaliste kirjandite võistlusel saavutasid õpetaja Aino-Alise Niinemäe õpilased Koidu Jaanson (vilistlane 1987 a)  I koha ja Kati Oja (vilistlane 1987 b) II koha. Kunstiklassi õpetaja Evi Sepa  õpilane Kristjan  Rahu (vilistlane 1990 b) saavutas silmapaistva loomingulise  töö eest üleliidulise pioneerilaagri Artek tuusiku. (TLA f. R–191, n. 1, s. 225).

Ajavahemikus 1982-1987 nimetatud edukamate õpilaste seas olid inglise keeles vabariiklikul olümpiaadil Katrin Rebas (IV-V koht), Siiri Odrats (III koht)  ja Madis Tapupere (V koht), täppisteadustes Joel Sarv (III  koht), kirjanduses Piibi-Kai Kivik  (I koht), Leelo Keevallik (II koht), Kadri-Ruth Allik (V koht) ja Kristel Rattus (VIII koht).

1992/1993. õa saavutas Valdur Kadakas (vilistlane 1996 a) vabariiklikul geograafiaolümpiaadil II koha ja Margus Ott (vilistlane 1993 b) rajooni ajalooolümpiaadil I koha.

Õpetajaid töötas 1972/1973. õppeaastal 57, neist 19 olid inglise keele õpetajad. Õpetajad olid peamiselt kõrgharidusega. Koolis stažeeris igal õppeaastal Tartu Riikliku Ülikooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse eriala tudengeid (1971/1972. õppeaastal 12). Statistikas õpetajate kohta on lisaks haridustasemele märgitud kuuluvus NLKP ridadesse.

[# ][# ]

1972/1973. õa

Põhikohaga õpetajad

Kohakaaslased

Õpetajaid kokku

45

8

53

NLKP liikmed

8

4

12

kõrgharidusega

38

7

45

lõpetamata kõrgharidusega

1

-

1

keskeriharidusega

6

1

7

kutseta

-

-

-

Kõige rohkem oli neid õpetajaid,kes olid töötanud 15 aastat. Kaks õpetajat olid Eesti NSV teenelised õpetajad  – Leida Vahtra ja Juta Ott.  Statistika järgi oli ühel õpetajal Töövapruse medal, ühel Haridustöö eesrindlase aunimetus,  kaheksal juubelimedal ja kolmeteistkümnel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri.

[# ][# ]

2–5 aastat

5–10 aastat

10–15 aastat

15–20 aastat

20–25 aastat

Üle 25 aasta

5

9

7

18

11

3

(TLA f. R–191, n. 1, s. 161)

1973/1974 õppeaastal töötas 65 põhikohaga õpetajat ja 10 kohakaaslast. (TLA f. R–191, n. 1, s. 175), 1979/1980 õppeaastal 52 põhikohaga õpetajat ja 3 kohakaaslast (TLA f. R–191, n. 1, s. 197), 1981/1982 õppeaastal 53 põhikohaga õpetajat (TLA f. R–191, n. 1, s. 206), 1982/1983 õppeaastal 52 põhikohaga õpetajat ja 4 kohakaaslast (TLA f. R-191, n. 1, s. 216). Tallinna Linna Lenini rajooni (ümber nimetatud Kesklinna rajoon) RSN TK otsuses 23. novembrist 1983 nr. 340 õppe-kasvatustöö olukorrast Tallinna 7. Keskkoolis järgi töötas koolis 59 õpetajat (neist 8 kohakaaslast), 55 kõrgema ja 4 keskeriharidusega, 8 NLKP liikmed, 3 komnoored, 7 õppurid marksismi-leninismi ülikoolis. (TLA f. R–2, n. 1, s. 1944)

Õpetajad 1977/78. õa

[# ][# ]

nimi

õppeasutus

pedagoogiline staaž aastates

õppeaine

Mäses, Angelica

TPedI

23

vene ja inglise keel

Saukas, Aili

TPedI

21

keemia

Siirak, Aino

TPedI

29

matemaatika

Raja, Elve

TPedI

20

algklassid

Seene, Tõnu

TRÜ

6

inglise keel

Aasamäe, Viivi

TPedI

5

muusikaõpetus

Ainomäe, Vilma

TPedI

27

matemaatika

Allpere, Anne

TRÜ

11

geograafia inglise keeles

Burova, Jevgenia

TPedI

12

vene keel

Bondarenko, Grigori

Sõjaväeakadeemia

33

sõjaline algõpetus

Eiskop, Silvi

TPedI

28

geograafia

Ernesaks, Kersti

TPedI

10

inglise keel

Hannust, Vaike

TRÜ

21

kehaline kasvatus

Hanschmidt, Vaima

TPedI

24

matemaatika

Hololei, Marget

TPedI

4

inglise keel

Juttus, Reet

TRÜ

11

inglise keel

Kaer, Ingrid

TRÜ

1 kuu

inglise keel

Kuljus, Ingrid

TRÜ

28

inglise keel

Lattik, Laine

TRÜ

22

inglise keel

Leiten, Ene-Mall

TRÜ

11

inglise keel

Leola, Elma

TRÜ

25

ajalugu

Luks, Tiia

Rakvere Pedagoogiline Kool

20

algklassid

Maasik, Virve

TPedI

4

eesti keel

Merelaid, Erna

TPedI

26

inglise keel

Muda, Marianne

TPedI

8

algklassid

Mäeks, Heljo

Õmblustehnikum

16

käsitöö

Mäeväli, Valve

TRÜ

20

ajalugu

Napits, Riina

TRÜ

2

inglise keel

Niidas, Tiiu

TPedI

5

füüsika

Rajandi, Lia- Astrid

TRÜ

23

inglise keel

Ratassepp, Valve

Õpetajate Instituut

24

matemaatika

Renel, Urve

TRÜ

1

inglise keel

Rummel, Lija

TRÜ

22

algklassid

Rump, Vaike

TPedI

20

vene keel

Rätsep, Külliki

Omski Kehakultuuriinstituut

21

kehaline kasvatus

Pobul, Lia

TRÜ

23

bioloogia

Poolgas, Tiina

TRÜ

17

vene keel

Premet, Lorina

TPedI

20

vene keel

Prinits, Mare

TRÜ

7 kuud

eesti keel

Põdra, Aino

TPedI

22

joonistamine

Raud, Ülle

TPedI

12

laulmine

Rondik, Sven

TPedI

17

ajalugu

Schmidt, Alar

TPedI

10

kehaline kasvatus

Sersant, Milvi

TPedI

25

eesti keel

Simson, Naima

TPedI

28

eesti keel

Tamm, Ingvi

TPedI

19

keemia

Tammis, Taimi

TPedI

10

inglise keel

Tarand, Kristi

TPedI

14

inglise keel

Tikk, Sirje

TPedI

12

inglise keel

Tuisk, Vello

TPedI

17

füüsika

Tõnnov, Linda

TPedI

15

vene keel

Vahtra, Leida

TRÜ

32

inglise keel

Vaitmaa, Selma

Rakvere Õpetajate Seminar

35

Joonistamine, tööõpetus

Välja, Inge

TPedI

5

inglise keel

(TLA f. F-83, n. 1-k, s. 1148)

Õpetajatel oli ülesandeid palju nagu alati, kuid hinnang anti ikka õppeedukuse hindeliste näitajate alusel. Õpetajate tundide külastamine toimus pidevalt ja peamine eesmärk ei olnud ideelis-poliitilise kasvatustöö kontrollimine. Peamine tähelepanu oli õpetajatöö tulemuslikkusel ja metoodiliste võtete efektiivsusel. Õpetajaid, kes paistsid oma hea tööga silma, tunnustati.

1974. aasta veebruaris kontrolliti kooliinspektorite poolt ajaloo õpetamist. Nii õpetaja Valve Mäeväli kui Sven Rondiku tunnid olid mitmekülgsed, milles vana ja uus olid oskuslikult seostatud. Õpetaja Mäeväli õpilased oskasid väga hästi oma vastuseid kommenteerida. Õpetaja Rondik pööras suurt tähelepanu kaardi kasutamisele, organiseeris oskusliku vestlusega õpilaste mõttetegevust, hindas temaatiliselt. Etteheiteid ideelis-poliitilise teadlikkuse kohta ei olnud, esines küll iroonilisi küsimusi, kuid teravalt vaenulikku suhtumist õpilaste poolt ei olnud – küsimused olid peamiselt tootmisest ja tarbimisest. (TLA f. R–191, n. 1, s. 167) Milline kena ümberütlemine küsimusele sotsialistliku ühiskonna toidu- ja tarbekaupade puuduse põhjustest!

Haridusministeeriumi kontrollbrigaadi inspekteerimise tulemustest 10. jaanuarist kuni 4. veebruarini 1975. aastal:

Külastatud inglise keele tundidest parimad olid õpetajate Kristi Tarandi, Kersti Ernesaksa, Ingrid Kuljuse, Erna Merelaiu ja Reet Juttuse tunnid. Õpetaja Ingrid Kuljuse tunnid ei paistnud silma metoodilise värskusega, kuid õpilased oskasid keelt hästi. Ta oskab õpetada situatiivselt. Aine tehakse tunnis täiesti selgeks. Õpetaja Kuljuse töömeetodid väärivad uurimist.

 Õpetaja Kristi Tarandi tundidest tõsteti esile kasvatuslikku tööd ja õpetaja Kersti Ernesaksa tundides üllatas kontrollijaid õpilaste suurepärane kõneoskus. Õpetaja Ernesaks kasutab tunni aega väga ratsionaalselt, palju on frontaalset tööd. Eeskujulikult tehakse vigade profülaktikat. Tundide üldine ülesehitus on äärmiselt loogiline.

Õpetaja Virve Ussisoo viib õpiku materjali situatsiooni, tema õpilased saavad algklassides hea baasi edasi õppimiseks.

Õpetaja Sirje Tiku tunnid on väga head, ta suunab õpilasi iseseisvale tööle, läbi võetud materjali seob õpilase isikuga, arendab kõnekeelt. Kuigi tunnis on palju frontaalset tööd, pöörab õpetaja  tähelepanu õpilaste individuaalsele esinemisele. Õpetaja on oma korraldustes ja juhendites täpne.

Õpetaja Reet Juttusele avaldatakse kiitust väga hea ja loova töö eest aineõpetajana, kes kasutab tunnis ära kõik võimalused. Tunnid on metoodiliselt väga hästi kavandatud ja kasvatuslikult kõrgel tasemel. Suunitlus on iseseisvale tööle. Oma töös on ta nõudlik, uut otsiv ja eksperimenteeriv. Tunni tempo on elav, meetodid on uuenduslikud ja vahelduvad. Õpetaja analüütilise õpetamise külg väga tugev.

Mõne staažika õpetaja õpilaste väljendusoskus ei olnud rohkem kui rahuldav, mõni noor õpetaja oli liiga kinni tekstis ja vähe ilmekas. Kontrollijad nentisid, et erikoolide osas tuleb tundide metoodika hästi läbi mõelda, sest muidu „küllastatakse“ lapsed ära. (TLA f. R–191, n. 1, s. 167)

Eesti keele õpetajate töö kohta leiti, et nad on liiga kindlad oma isiklikele võimetele. Vaadatakse küll kunstilisi filme, kuid õppefilme ja diafilme Õpetajate Täiendusinstituudi fonoteekidest mitte. Õpetajad kurtsid, et klassiruume ei saa pimendada. Tunnustuse pälvisid inspekteeritud pedagoogidest õpetaja Milvi Sersandi sõnajõud, õpetaja Naima Simsoni loogiline teemakäsitlus ja õpetaja Asta Nõmtaki potentsiaal saada väga heaks õpetajaks. Kiidusõnade „ärateenimiseks“ jäi väheks, kui õpetaja „vähem õpetas, kui seletas üle“. (TLA f. R– 191, n. 1, s. 167)

Kümnendi lõpus kiideti nimeliselt õpetaja Naima Simsoni oskust õpilasi võistluskirjandite kirjutamiseks ette valmistada,  õpetaja Vilma Ainomäed oskusliku töökasvatuse läbiviimise eest matemaatikatundides ja õpetaja Vaima Hanschmidti efektiivse meetodi väljatöötamise eest eksamieelseks perioodiks. Õpetaja Hanschmidti autasustati linna haridusosakonna aukirjaga ja kabinetile võimaldati osta 20 elektrikalkulaatorit. Kaheksakümnendate teisel poolel kasutas õpetaja Vaima Hanschmidt oma töös grafoprojektorit ja lüümikuid, et tunni aega optimaalselt ära kasutada. Õpetaja Vaike Rump oli II klassi vene keele katseõpiku kaasautor ja pälvis selle eest NSVLi Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedali (1978.a).  (TLA f. R– 191, n. 1, s. 197)

Kooli perspektiivplaanis aastateks 1978–1981 oli õpetajate metoodilise töö ja sisekontrolli põhiprobleem õppetunni efektiivsuse parendamine. Seoses sellega anti õpetajatele vabadus valida  sobiv õppemetoodika. Kas valikud olid õigustatud, arutati tunnikülastustest kokkuvõtteid tehes ainekomisjonides, metoodikanõukogus ja administratiivnõupidamistel. Teemal „Tunni efektiivsus olenevalt õppemeetodite valikust“ korraldati kooli metoodikakonverents, kus õpetajad Aino-Alise Niinemäe, Vaima Hanschmidt, Vaike Rump, Lia Pobul, Laine Lattik ja Sirje Tikk andsid lahtisi tunde. Parimad ettekanded olid Vaima Hanschmidti „Tagasiside mitmekesistamise võtted“, Ilme Nauritsa  „Õpilaste aktiviseerimine matemaatika tundides efektiivsuse saavutamiseks“, Silvi Eiskopi „NLKP XXVI kongressi materjalide kasutamine geograafia tundides“ ja Lorina Premeti „Ilukirjandusliku lugemise tundide metoodika“. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

Tehnilisi vahendid koolis olid: 2 kinoaparaati, 3 „Letit“, 2 epidiaskoopi, 5 grammofoni, 20 magnetofoni, 1 televiisor ja 1 radioola. Fakt, et koolis oli ainult 3 pimendatavat ruumi – füüsikaklass ja kaks võõrkeele kabinetti, takistas tehniliste vahendite kasutamist. Õppefilmide tubli kasutaja oli biloogiaõpetaja Lia Pobul. Grammofonid ja magnetofonid olid peamiselt keeleõpetajate kasutuses. Kaheksakümnendate lõpus kanti vananenud tehnilised vahendid maha.

1973/1974. õppeaasta aruande järgi oli 22 klassiruumist 11 kasutusel kabinettidena. Eesmärk oli 1975. aastaks kabinetsüsteemile üle minna. (TLA f. R–191, n. 1, s. 175) Anatoli Saveljevit kiideti sõjalise kabineti rajamise eest juba aasta enne seda, kui ta  koolis sõjalise algõpetuse õpetajana tööle asus. Üldiselt ei andnud sõjalise algõpetuse alal tehtav laialdane töö soovitud tulemust. „Kotkapoja“ võistlustel sai 7. keskkool 1974/1975. õppeaastal vaid 10. koha. (TLA f. R–191, n. 1, s. 178). Sõjalise õpetaja Grigori Bondarenko ei olnud sõjalise kabineti töökorras hoidjana nii aktiivne kui tema eelkäija, aruandes mainiti vaid nihkeid paremuse poole. Tallinna Linna Lenini rajooni parteikomitees anti 1984. aastal toimunud kontrollkäigu põhjal 7. keskkooli sõjalisele algõpetusele rahuldav hinne. Miks? Puuduste loetelu: ideelis-poliitiline kasvatustöö ei olnud korras, õpilaste ettevalmistus oli nõrk – kaheksa õpilast sai puuduliku hinde, õpilastel polnud rinnas komsomolimärke, õpilased ei mäletanud komsomoliordeneid, mõningate õpilaste suhtumine oli eitav (lisamata oli, millesse), stend „40 aastat võidust“ ei olnud  venekeelne, ei olnud välja pandud noorarmeelase kohustuste ega sõdurivande teksti, õpilasi oli tundides üle hinnatud. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

1985/1986. õppeaasta sisekontrolli pearõhk oli hinde ja hinnangu osal kasvatustöös. Hinnang tuli anda kõikidele töödele, lisaks õppimisele ka ühiskondlik-kasulikule tööle. Kontrolltöödeks ettevalmistamisele  tuli senisest rohke tähelepanu pöörata – näiteks teha harjutavaid kontrolltöid. Kui enamiku tööde hinded oli puudulikud, siis polnud õpetaja korralikult töötanud. Õppenõukogus toodi välja üksikuid äärmuslikke juhtumeid nagu näiteks õpetaja Bondarenko, kes oli ühel õppetunnil hinnanud 11 XI b õpilast kahega. Õpetaja Loitme oli IX b klassis 10. oktoobril välja pannud korraga 12  puudulikku hinnet ja õpetaja Veelmaa VIII klassi füüsika kontrolltööde eest  21 puudulikku hinnet. Nende ja veel mõne õpetaja hindamissüsteem võeti sisekontrolli alla.

Haridusministeeriumi 15-liikmelise inspektorite brigaadi töö kokkuvõte 1986. aasta veebruaris toimunud 4päevasest ülevaatusest esitati õppenõukogule 14. veebruaril 1986. aastal. Inglise keeles olid õpilaste teadmiste, oskuste ja vilumuste arendamises parimad õpetajad Tõnu Seene, Sirje Tikk, Kersti Ernesaks, Kristi Tarand ja Ene-Mall Leiten. Tõlkepraktikas anti soovitus asendada ajaloolised tekstid kaasaegse sõnavaraga tekstidega ja tehti ettepanek seada sisse kabinet masinakirja õppimiseks. Eesti keele õpetamisel soovitasid kontrollid õpetajal hinnangute andmisel „oma nägu“ säilitada. Vene keele õpetamisel kiideti traditsiooniliselt head taset, kuid suuremat tähelepanu soovitati pöörata ainekomisjoni koostööle algklassidega, kus vene keele õpetamine alles algab. Matemaatika õpetamine teenis ülivõrdes hinnanguid, samas füüsika õpetamise tase oli vaid rahuldav. Kehalise kasvatuse tundides oli arsti poolt vabastatud õpilaste tegevus korraldamata. Soovitus oli, et kõik pikemalt vabastatud õpilased leiaksid rakendust erigrupis. Üldhinnang koolile oli ettepanekutest hoolimata positiivne.

Õppe-kasvatustöö paremaks korraldamiseks ja aja ratsionaalsemaks kasutamiseks anti osale õpetajaist enesekontrolliõigus. Need olid õpetajad, keda sai teistele eeskujuks tuua – õpetaja- metoodikud Vaima Hanschmidt, Vilma Ainomäe, vanemõpetaja Sirje Tikk, õpetajad Kersti Ernesaks, Kristi Tarand, Vilve Gustavson, Ingrid Kuljus ning Ene-Mall Leiten.

1988/1989. õa õpetajate koosseis tööstaaži järgi:

[# ][# ]

tööstaaž

õpetajate arv

0–3 aastat

6

3–8 aastat

12

8–13 aastat

4

13–18 aastat

8

18 aastat ja rohkem

25

pensionärid

8

Kahekümneviiest  staažikast õpetajast 15 oli staažiga üle 30 aasta. Õpetajad olid kogemustega, kuid õpetajaskonna vananemine pani muretsema väärika järelkasvu pärast. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239)

Tallinna 7. Keskkooli õpetajatest olid pälvinud Eesti NSV teenelise õpetaja aunimetuse Leida Vahtra, Juta Ott ja Tiia-Ester Loitme. NSVL Haridusministeeriumi aukirjad olid saanud Elve Raja ja Aili Saukas. Rinnamärk „NSVL haridustöö eesrindlane“ oli Vaima Hanschmidtil ja Aili Saukasel. Medal „Eeskujuliku töö eest“ omistati Vilve Gustavsonile. Rinnamärki „Eesti NSV haridustöö eesrindlane“ kandsid Vilma Ainomäe, Kersti Ernesaks, Vilve Gustavson, Vaima Hanschmidt, Tiia Loitme, Linda Murs, Aino-Alise Niinemäe, Lorina Premet, Elve Raja, Aili Saukas, Aino Siirak ja Linda Tõnnov.

Õpetajad-metoodikud olid Vilma Ainomäe, Vaima Hanschmidt, Lorina Premet ja Linda Tõnnov, vanemõpetajad Taimi Tammis ja Sirje Tikk. Õpetajad õpikute autorid olid Ingrid Kuljus, Anne Allpere, Ene-Mall Leiten ja Kristi Tarand.

Koolis töötas 1987. aastal terve rida kooli vilistlasi: Mari-Ann Pihlak (lõpetas 1955), Aili Saukas (Aili Herbst lõpetas 1951), Luule Sakkeus (Luule Põder lõpetas 1974), Reet Saluste (Reet Ariasepp lõpetas 1974), Hiie Tamm (lõpetas 1978), Viivi Verrev (Viivi Eek lõpetas 1968) ja Signe Veelmaa (Signe Mikenberg lõpetas 1981).

Seoses hindade tõusuga toetati kooli põhikohaga õpetajaid rahalise säästufondi summadest, aluseks oli ametiühingukomitee avaldus. EV valitsuse määrusega märtsist 1991 oli õpetajate palgatõus 60 rubla.

1993. aastal maksti õpetajatele töötasu vastavalt palgajärkudele. V järk 116 krooni, IV järk (nooremõpetaja ) 135 krooni, III järk (õpetaja) 145 krooni, II järk (vanemõpetaja) 170 krooni ja I järk (metoodik) 206 krooni. Tallinna 67. Keskkoolis maksti inglise keele õpetajatele lisatasu 25 % kunagise 15% asemel.

1993/1994. õppeaasta detsembri õppenõukogus teavitati õpetajaid TALO leppest valitsusega tõsta õpetajate töötasu 28%. Paraku oli tegelik palgatõus 20%. Õpetajate väikesele sissetulekule tõi leevendust jõulutoetuste maksmine, suurusjärgus 80% palgast. (õppenõukogu 1993/1994:9)

Palga moodustamise kriteeriumid muutusid oktoobrist 1994. Varem oli 5 kooliastet: algklassid, põhikooli põhiained ja süvaained, keskkooli põhiained ja süvaained. Uue palgajuhendi järgi kaotati eraldi süvaainete õpetaja palgatase. Palgasahtlit ja koormusnormi hakkas määrama õppeasutuse direktor. Uued koormusnormid olid I–IV klassis 20-25 tundi, V–IX klassis 20–24 tundi ja X–XII klassis 18–22 tundi. Koolisiseselt olid antud keskmised, st kui ühel õpetajal oli koormusnorm väiksem ja palk suurem, siis teisel oli vastupidi. Palgafond anti keskmise järgi. Näide: III järgu staažiga õpetaja (staaž 15 aastat) koormusega 20 tundi nädalas baaskeskmine oli 1634 krooni (minimaalne 1562 ja maksimaalne 1708 krooni). Kui tema nädalakoormus oli 18 tundi, oli palk 1815 krooni, kui 22 tundi nädalas 1485, kui 24 tundi nädalas 1361 ja kui 25 tundi nädalas, siis 1307 krooni. 7. keskkoolis oli koormusnorm keskmine norm, kuid kahe erandiga – inglise keele õpetajatel algklassides oli 24 tundi, alates V klassist 20 tundi nädalas. Miks? Algklasside ja keskkooli õpetajate vastutus oma töö eest on küll ühesugune, kuid tundide ettevalmistamiseks kulub keskkooli õpetajal tõenäoliselt rohkem aega. Kohakaasluse puhul soodustused ei rakendunud, samuti võis töölepingu päevapealt üles ütelda.

(õppenõukogu 1994/1995: 5,6) Klassijuhataja töötasu oli 15% vastava kooliastme õpetaja normkoormuse palgast. 7. keskkoolis said klassijuhatajad selle arvestusega töötasu I poolaastal, teisel poolaastal arvestati tegelikku tööd. (õppenõukogu 1995/1996:1)

Õpetajate rahulolematus oma töö eest saadava tasuga viis tööseisakuni. Streik taasiseseisvunud Eestis pole olnud tavapärane võitlusviis. Tallinna Inglise Kolledži õpetajad otsustasid ühineda Tallinna õpetajate streigiga, mis toimus 12. mail 1997. Otsustati, et need õpetajad, kes ei streigi, tulevad tööle ja nende tunnid toimuvad tunniplaani alusel. Need, kes streigivad, viibivad koolimajas ehk siis töökohal. Streigist otsustas osa võtta esialgu 39 õpetajat, hiljem lisandus veel 4. ( õppenõukogu protokollid 199671997) Lähiajalugu on näidanud, et Eesti õpetajad kasutavad oma õiguste eest võitlemiseks tsiviliseeritud meetodeid.

Eesti NSV oli esimene liiduvabariik, kus hakati õpilastele alates 1969. aastast andma tasuta õpikuid. Õpikute fondeerimine  algas 1978/1979 õppeaastal, esialgu II–VIII klassides. See oli sääst, mille arvelt säilis töövihikute väljaandmine. Haridusministeeriumi kolleegiumis olid töövihikud „rehabiliteeritud“ 1977. aastal. 1983. aastal algatati 7. keskkoolis liikumine Hoia õpikut tarkuse allikat. Kuid töövihikud ei asendanud töövahendina õpikuid, mida õpilastel polnud kordamiseks käepärast võtta.

1979. aasta uus rõhuasetus õpilaste kasvatamisel ja kujundamisel oli hinde ja hinnangu osatähtsuse suurendamine. Viidati Moskva õpetajate üleskutsele „Loovalt töötavalt õpetajalt loovalt töötavale kollektiivile“. Eeskujuks oma kooli kollektiivis oli inglise keele õpetajate töö mitmekesisus, kes kasutasid grupi- ja paaristööd, andsid õpilastele palju loomingulisi ülesandeid, korraldasid vaidlusi, kommenteerisid kaasaja probleeme – kõik see aitas kaasa aktiivse eluhoiaku kasvatamisele. Õpetaja Ingvi Tamme arvestuse süsteemi kasutamise uuenduslikkus 11. klassis keemia õpetamisel pakkus õpilastele huvi ja parendas teadmiste taset. Algklasside õpetajatest toodi uue lähenemise poolest eeskujuks õpetajad Tiia Luks, Lija Rummel ja Vaike Rump.

Uue õppeaasta eesmärkide seas oli punkt 1 „lahti saada süsteemitusest hindamisel“ ja punkt 2  „hinnangute andmisel õpilasi rohkem julgustada ning mitte peljata vastastikku hinnangute andmist“. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195). Punkt 2 tõi esile tagasiside mõtte.

Üldhariduskoolide programmidesse lisandus uus lahter  „Ainetevahelised seosed“ 1980/1981. õppeaastal. Bürokraatia oli tegelikule õppetöö sisule sellega järele jõudnud.

Kaheksakümnendatel lisandusid õppekavva uued õppeained: 1983/1984ndal kodanikuõpetus  katseliselt VIII klassis ja  kõlblusõpetus, psühholoogia alused IX klassis, perekonnaõpetus X klassis ja eetika alused XI klassis. 1986/1987 õppeaasta  uued õppeained olid informaatika ja perekonnaõpetus. Uued õppeained  võeti õppekavva ka 7. keskkoolis.

Kui alustati kuueaastaste laste koolikohustusega (alates 1989. a sügisest võis 6aastaseid lapsi I klassi vastu võtta vaid lapsevanema soovil ja lähtudes kooliküpsusest), pidi kool tagama väikestele mänguruumi ja võimaluse teha lõunauinak. Selliseid tingimusi ruumikitsikuses seitsmendal polnud. Seetõttu hakati õpilasi vastu võtma II klassi. I klassi rajoonijärgses või mõnes muus koolis lõpetanud lapsed võeti Tallinna 7. Keskkooli vastu endiselt konkursi alusel.

1988/1989. õa ametlik üldhariduse kestus 12 klassi, millest põhikool moodustas IX klassi. Seoses sellega muutusid eesti õppekeelega koolides I–XII klasside lõikes kooliastmed. I–IV klass oli algaste, V-IX keskaste ja X-XII keskkool. Kui 1988. aastal lõpetasid 7. keskkooli XI a ja XI b klass, siis 1989. aastal lõpetasid XII a, b ja c klass. 1989. aastal oli keskkooli lõpetamine võimalik ka puuduliku aastahindega! 7. keskkooli lõpetasid 1989. aastal ühe puuduliku aastahindega kaks õpilast.

1989/1990. õppeaastast alates oli Eesti koolis uuendusi palju: haruõpetus keskkoolis, trimester (vaheajad jäid samadele aegadele – pingelisele tööle trimestri lõpus ei järgnenud puhkust!),  40minutiline tund, 5päevane õppenädal, nädalatundide vähendamine, reaalainete tundide arvu vähendamine, võõrkeelte õppimise võimaluste laiendamine, vene keele staatuse muutus võõrkeeleõpetuses (algus III klassis), sõjaline õpetus asendati riigikaitse või perekonnaõpetusega. Õpikud vahetati esimestena välja geograafias, ajaloos ja  ühiskonnaõpetuses.

Uuendustest rakendati 40minutilist tundi 7. keskkoolis 1987/1988. õppeaastal, I klassi tunnid olid 35minutilised. 1994/1995. õa see eksperiment lõpetati. (õppenõukogu 1994/1995: 14)

Tallinna 7. Keskkoolis viidi  5päevane õppenädal sisse alates 1988/1989. õppeaastast.

Trimestrit kasutati esimest korda 1988/1989. õppeaastal. Hinded pandi välja 1. detsembriks, 1. märtsiks ja 1. juuniks. Koolivaheajad olid 5.–9. novembrini, 24. detsembrist 4. jaanuarini ja 26. märtsist 2. aprillini. Maikuu pühadevaheline  nädal kolmandast üheksanda maini oli ette nähtud matkadeks jms. Töönädal oli 1988/1989 õ-a I trimestril 6päevane , kuid alates II trimestrist 5päevane. 1993/1994. õa lõpetati see eksperiment ja mindi üle poolaasta-süsteemile, kusjuures põhikoolis taastati veerandid. Kui ainetund toimus üks kord nädalas, toimus ka põhikoolis hindamine poolaasta kaupa. (õppenõukogu protokollid 1993/1994:2 )

1989/1990. õppeaastal katsetati 10 palli süsteemi kasutamist, mille olemust direktor Mart Kuurme 12. detsembri õppenõukogus 1989. a. meeldetuletamiseks seletas nii: 10 – perfektne vastus, 9 väga hea, 8 ja 7 head, 6 ja 5 rahuldavad, 4 ja 3 allpool rahuldavat, 2 – vilets ja 1 tegemata töö.

Valikained. 1992/1993. õppeaastal kiideti heaks direktsiooni pakutud õppekava keskkoolile, mis jaotas ained tsükliteks: emakeel ja kirjandus 4 tundi, inglise keel ja sellega seonduvad ained 9 tundi, matemaatika 4 tundi, loodusteadused 3 tundi, ühiskonnaõpetus 2 tundi ja kehaline kasvatus 2 tundi, teine võõrkeel 3 tundi. Kokku 25 tundi. Lisaks 3 valikainet: võõrkeel 3 tundi, kultuurilugu 2 tundi, eetika 2 tundi ja reaalained 2 tundi. Nädala koormus kokku 33 tundi. Ainete eest anti punktid, kusjuures ainete kaal oli punktide saamiseks erinev – inglise keel andis rohkem, kehaline kasvatus vähem. Punktide otstarbekus kohustuslike ainete puhul seati kahtluse alla. Suurem mure oli see, kuidas õpilased valikaineid tähtsustavad ja kas nad on pakutava valikuga rahul. Võõrkeeltest sai valida norra, soome ja rootsi keele vahel. Nende keelte õppimisel oli tulemuslikkus parim norra keele osas, sest õpetaja Ingegerd Austbo töötas koolis järjepidevalt aastatel 1991–1995 ja integreerus hästi kooliellu. Rootsi keele õpetajad vahetusid: 1993/94. õa Anne-Maria Dahlen ja Margareta Furuäng, 1994/95. õa Tiiu Hollden. Soome keelt sai õppida 1991-1992 (õpetaja Elfriide Ait).

1992/1993. õa lisandusid valikusse kunstiajalugu (õpetaja Juhan Maiste), peotantsuõpetus, esteetika ja psühholoogia (õpetaja Rein Rebane).

1992/1993. õppeaastal tuli korrigeerida uuendust, mis puudutas VI klassis õppivaid õpilasi. Kas jätkatakse poiste- ja tüdrukuteklassiga või tehakse kaks segaklassi. Kindel otsus võeti vastu kolme viienda klassi kohta (segaklass, poisteklass ja tüdrukuteklass), millest tehti kuuenda klassi järel kaks VII klassi, mis on segaklassid. Õpilastele ja vanematele tõi see lisapingeid, sest nõrgema õppeedukusega õpilased pidid leidma uue kooli, kus õpinguid jätkata. (õppenõukogu 1992/1993:20). Poistest langesid välja need, kelle keskmine hinne oli alla 3,37 ja kes ei sooritanud inglise keele eksamit, tüdrukutest need, kelle keskmine hinne oli alla 4,0 ja kes ei sooritanud inglise keele eksamit. Poiste ja tüdrukute eraldi klassides õppimise eksperiment oli lõppenud. Jätkasid kaks segaklassi. (õppenõukogu 1993/1994:23;24)

Junior Achievementi programmi rakendamine majandusgeograafia inglise keeles õpetamisel võimaldas õpilasfirma loomise. Õpetaja Anne Allpere juhendamisel firma loonud õpilased, kes lõpetasid kooli 1996. aastal, olid väga edukad. Õpilasfirma toodetud  kooli T-särkidel kasutati esimest korda kooli motoks saanud väljendit For excellence we strive. Firma loomist ja tegevust meenutavad „Lõdvik Ltd“ juhatuse liikmed järgmiselt:

Oli aasta 1994, kui Tallinna 7. Keskkoolis hakati tärkava kapitalismi tingimustes esmakordselt õpetama majandust (õpetajaks uuendusmeelne Anne Allpere) ning viis 10. klassi õpilast kasutasid sellega kaasnevat võimalust luua õpilasfirma. Aktsiakapitali (ehk asutajate vanematelt lunitud 1000 krooni) ja klassikaaslastelt 180-protsendilise (trükiviga siin ei ole) aastaintressiga laenatud raha baasil tegutsema asunud "Lõdvik Ltd" bisnisideeks oli kooli logoga särkide tootmine ja müük. Idee tundus paljulubav, kuna ühtegi kooli sümboolikaga mälestus- ega tarbeeset tollal ei eksisteerinud. Esimeseks väljakutseks kujunes aga asjaolu, et peale number "7" ei olnud olemas ka kooli sümboolikat. Nii läksid käiku käärid ja vildikad ning (tolle aja mõistes igati kombekohaselt käitudes) välismaa ajakirjast välja lõigatud vapist ja hüüdlausest ning sinna juurde omakäeliselt joonistatud Eesti ja Ühendkuningriigi lippudest saigi mõne päevaga kooli sümboolika. Vaja läks siiski ka professionaalse disaineri abi, kelle (tõepoolest hädavajalikuks ja tänuväärseks) põhirolliks oli arvutis kirja panna kooli nimi ning kujundada ka too kuulus number "7" ja need siis paberile välja printida. Nõudlus särkide järele kujunes suureks nii õpilaste, õpetajate kui ka kooli kokkade hulgas - ühtekokku osteti neid üle 600 ning nähtavasti oli üheks põhjuseks ka särkide üsna soodne 54-kroonine hind (mis ajastut arvestades polnud samas liiga odav). Suure nõudluse tingimustes läks lõpuks kaubaks ka praakeksemplar, kus särgi esiküljel oli kooli logo ning tagaküljel sinna mõistatuslikult sattunud hokimeeskonna Anaheim Mighty Ducks'i pardipilt (mis annab laiemas plaanis vihje, millega tegelesid trükikojad ajal, kui intellektuaalse omandi õigus veel Eesti inimeste teadvusesse ei olnud jõudnud). Kuna bisnis läks edukalt, otsustati "Lõdvik Ltd" saata esindama Eestit rahvusvahelisele õpilasfirmade võistlusele Stockholmis. Kui lääneriikide õpilasfirmad olid põhirõhuks seadnud keskkonnasõbralike või innovaatiliste toodete loomise, siis "Lõdvik Ltd" oma Hiina päritolu särkide ja aktsiakapitali 4704-protsendilise (taaskord trükivigadeta) aastatootlusega esindas üsna kujundlikult (ent väärikalt) 1990ndate alguse Eestit.

Süntees EV pedagoogikast, nõukogude pedagoogikast ja kättesaadavast Lääne pedagoogikast tegi kaheksakümnendate teise poole Eesti koolielu keeruliseks, demokraatiaga polnud kerge toime tulla õppetöö korraldamisel ega distsipliini tagamisel.

Inglise keele õpetamine

Seitsmekümnendate alguses pöörati erilist tähelepanu inglise keele õpetamise foneetilisele küljele. 1971/1972. õppeaastal korraldati suuline tasemetöö foneetikas praktiliste harjutuste näol, mis aitas kaasa õpilaste teadlikule enesekontrollile. Kool täienes keelekabineti Study 4 võrra.

Kevadisi õppepraktikaid kasutati eesmärgipäraselt inglise keele õppega seotuna. Üheksandate klasside praktika sooritati raamatukogudes. (TLA f. R–191, n. 1, s. 161) 1986. aasta õppenõukogus võeti ülesanne 9. klassi praktikat võimalikult sisukalt organiseerida. Õpilasteni peab jõudma teadmine, et praktika on õppetöö osa, sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239)

Kümnenda klassi kevadine praktika oli ingliskeelse kodulookursuse (country study) osa. Giidipraktikal saavutati 1985. aastaks selline tase, et 7. keskkooli õpilaste praktikal Tallinnas osalesid inglise keele eriklasside õpilased Rakverest ja Raplast. (TLA f. R–191, n. 1, s. 227) Giidipraktikal paistsid silma õpilased Piibi-Kai Kivik, Koidu Jaanson, Jaana Praks, Kadri-Rutt Allik ja Leelo Keevallik.

Tõlkepraktika andis rohkem võimalusi individuaalseks tööks õpilasega. 1988. aastal oli metoodilise töö rõhk kahel „kampaanial“: aja ratsionaalne kasutamine ja partnerlus õppetöös. Seoses viimasega soovitati tõstatada erinevaid probleeme, et iga õpilane saaks oma arvamust avaldada. Õpetaja ülesanne oli luua selleks sobiv atmosfäär. Nenditi, et partnerluse ehk suhtlemise printsiip saab olla otstarbekas vaid siis, kui mõlemad pooled on suhtlemiseks valmis. Õpetajatele oli sellised tunnid suur vaimne koormus. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239)

1970/1971. õppeaastal toimus esmakordselt inglise keele olümpiaad X–XI klassile tõlkevõistlusena, mille esimene voor oli tõlketöö kodus ja II voor koolis. Nii olümpiaad kui kogu muu inglise keelse alase tegevuse info kajastus seinalehes Friendship. (TLA f. R–191, n. 1, s. 161). Inglise moodsa luule programmiga esinesid õpilased peale oma kooli ka Tartu 2. Keskkoolis ja ENSV Teaduste Akadeemias. Klubi draamaring etendas O. Wilde’i The Importance of Being Earnest, millega esineti sõprusõhtul Riia vene õppekeelega inglise keele erikooliga.

Tallinna 7. Keskkool oli „Inturisti“ baaskool. Kooli väisas palju väliskülalisi – Norra KP delegatsioon, Kanada haridusminister saatjaskonnaga, õpilasdelegatsioon USA Florida osariigist, töölisnoorte delegatsioon Inglismaalt. Programmi kuulus tavaliselt eeskava ja oma kooli tutvustus. Külastati paremate õpetajate tunde. Väliskülaliste võõrustamisel olid „esirinnas“ inglise keele klubi liikmed. Salmike, millega külalisi tervitati, oli selge igal algklassi õpilasel: good morning good morning good morning to you

Good morning good morning  I´m glad to see you

1983/1984. õppeaastal kooli väisanud USA ja Kanada külalised sattusid õpetaja Kersti Ernesaksa tundidest vaimustusse  ja olid imestunud inglise keele väga hea taseme üle  koolis. (TLA f. R–191, n. 1, s. 225)

Tallinna Linnaarhiivis on fondis R-191, n. 1, s. 228, milles 15 leheküljel Tallinna 7. Keskkooli inglise keele nädalate ja päevade ürituste kavad ajavahemikust 26. oktoober 1976 kuni 5. aprill 1985.

5. detsembril 1980.aastal anti inglise keele päeva avaakord saalis. Esinesid TPI rektor B. Tamm ( „Probleemid kõrghariduse ees XI viisaastakul “) ja Küberneetika Instituudi teadur J. Engelbrecht („Haridusprobleemid kapitalistlikus maailmas“). Mõlemad esinejad olid 7. keskkooli vilistlased. B. Tamm lõpetas kuldmedaliga kooli 1949. aastal ja J. Engelbrecht hõbemedaliga 1957. aastal. Avaloengute teemad olid poliitiliselt korrektsete pealkirjadega. Kolmas esineja oli O. Ozolin Eesti Raadiost teemal „Uued voolud kaasaegses pop-muusikas“. Külalisesinejad klassides erinevatelt elualadelt laiendasid õpilaste silmaringi. Teemade ring oli lai: Reporteri elukutse, Kaasaegne inglise draama, TPI välissuhted, Kirjastusprobleemid ja erinevate maailma maade elu-olu tutvustamine (Suurbitannia kõrval India, Skandinaaviamaad). Välisturismivalitsus „kostitas“ filmiprogrammiga „Moscow–Tallinn“. Puhkeõhtu avakülalisteks olid kooli vilistlased õed Lippused (Urve Lippus lõpetas aastal 1968, Karin Lippus aastal 1975). Tavaliselt anti välja neli temaatilist stendi koridorides (õpetajate Anne Allpere, Kristi Tarandi, Taimi Tammise ja Lia-Astrid Rajandi juhendamisel) ning seinalehtede Friendhip (vastutav õpetaja Mai Roht) ja Our World (vastutav õpetaja Ene-Mall Leiten) erinumbrid.

1985. aasta inglise keele päeva Minu töö, minu hobid – kõikjal on võõrkeel väga vajalik“ eesmärgid olid näidata võõrkeelte oskuse vajadust igas eluvaldkonnas, kujundada positiivset eluhoiakut, laiendada õpilaste silmaringi ja neid emotsionaalselt arendada. Esinejate kutsumisel lähtuti eesmärgist süvendada koostööd kooli vilistlaste (A. Pork) ja lapsevanematega (K. Kilvet).  1985. aastal kestsid üritused kogu aprillikuu, toimusid inglise keele peod III, IV, V ja VI klassidele ja vanemate klasside õpilaste populaarteaduslik konverents, mille plenaaristungil oli külaliseks Hardi Tiidus. 23. aprillil tähistati W. Shakespeare’i sünnipäeva, toimusid deklamaatorite konkurss ja tõlkevõistlus. Kooli külastasid õpilased teistest Tallinna erikallakuga koolidest – 1., 21., 42. ja 44. keskkoolist.

1987. aasta 30. märtsi õppenõukogu teema oli aktiivsete õpioskuste arendamine kõikide õpioskuste kompleksse arendamise kaudu. Eeskujuks toodud õpetajatest kolm olid keeleõpetajad, kellest kaks olid inglise keele õpetajad. Õpetaja Sirje Tikk tutvustas grupitöö meetodit, mille plussiks pidas kindlustunde andmist õpilasele ja keele kui suhtlemisvahendi harjutamist rollimängude kaudu. Õpetaja Kersti Ernesaks tõi oma töös esile mängu kui õpetamismeetodi kasutamise. Mäng, mis koolivälisel ajal oli meeldiv ajaviide, muutus tema tunnis arendavaks tegevuseks – rollimängudes omandati käibefraasid, õpilane omandas julguse keelt kasutada.

Vene keele õpetamine

EKP KK büroo määrus detsembrist 1978 „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest“ (Rannap 2002; 77,78) oli salajane dokument, mille eksemplare ei tohtinud paljundada. Õppe- ja kasvatustöö aruannetes hakati vene keele õpetamisele veel suuremat tähelepanu pöörama, viidates mitte määrusele, vaid Taškendis toimunud vene keele õpetajate konverentsile, mis oli pühendatud vene keele õpetamise efektiivsuse tõstmisele ja õpilaste teadmiste parandamisele rahvuskoolis.

Tallinna Linna Lenini rajoonis toimunud vene keele kabinettide ülevaatusel (1979/80. õa) saavutas õpetaja Lorina Premeti kabinet I ja õpetaja Jevgenia Burova kabinet III koha. (TLA f. R–191, n. 1, s. 201). Seoses vajadusega „kasvatada immuunsust vaenuliku poliitilise propaganda suhtes, sest välisinfo kuulajaskonnaks on peamiselt noored, pidi  ideelis- poliitiline töö toimuma väga loomulikult.“ (TLA f. R–191, n. 1, s. 195). Näiteks soovitati vene keele tundides teemal „Kongressist kongressini“ lahti rääkida erinevatel kongressidel esile kerkinud probleeme ja neid võrrelda. Kui loomulikuna tundub soovitus kasutada IX klassi inglise keele tundides inglisekeelseid raamatuid (!) NLKP XXIV ja XXV kongressist? (TLA f. R–191, n. 1, s. 195) Vene keele õpetamise head taset, mis tegelikkuses propagandaga ei liialdanud, näitas see, et  ainukesena Tallinna eestikeelsetest koolidest esines piirkondlikul isetegevusülevaatusel 7. keskkooli vene keele sõnakunstiring. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195). Vene keele õpetamise väga heade  tulemuste  saavutamisele panustas õpetaja Linda Tõnnov, kes suunas õpilasi iseseisvale tööle  ja kasutas klassivälise lugemise tundides rühmatööd. (TLA f. R–191, n. 1, s. 225). Vene keele õpetamisel oli õpetaja Linda Tõnnov jätkuvalt innovatiivne. 1987. aasta kevadel tutvustati õppenõukogus tema kasutatavat grupitöö meetodit, kus üks õpilane oli kaks korda veerandis nn abiõpetaja ehk konsultandi rollis ja korraldas grupi tööd. Selline meetod tõi esile õpilaste mitmekülgseid, huvitavaid omadusi.

1980. aastal hakati ka vene keelt õpetama gruppides, mis tegi ruumipuuduse tõttu tunniplaani koostamise veel keerulisemaks.

1980. aastal olid Tallinnas õpilasrahutused, milles osalejad väljendasid muu hulgas negatiivset hoiakut vene keele ja meele pealetungi vastu koolides. Peamiselt linnades toimus  eesti ja vene noorte vahel kaklusi. (Rannap, H. 2002. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia. [2005, märts 14] http:// www.hm.ee/uus/hm/client/download.php?id=267 )

.

Distsipliin ja ideoloogiline kasvatustöö

Seoses kohustuslikule keskharidusele üleminekuga sai põhiülesandeks hariduses koolikohustuse täitmise kindlustamine. Tuli ära hoida õpilaste väljalangemine mitte ainult põhikoolist, vaid ka keskkoolist. Seoses sellega karmistus arvepidamise kord puudumiste kohta: VIII–XI klassi õpilase 1päevane  ja I–VII klassi õpilase 1–3 päevane puudumine loeti põhjendatuks vanema tõendi alusel. Pikema puudumise põhjendamiseks tuli esitada arstitõend. (TLA f. R–191, n. 1, s. 186). Õppenõukogudes tuli järjest tihemini tegeleda  õpilaste põhjuseta puudumistega, mis segasid koolitööd. Näiteks väljavõte protokollist nr. 26 (03.11. 1980): õppenõukogule kutsutud

  1. VI klassi õpilane, kes võltsis hinnet õpilaspäevikus ja puudus põhjuseta esimestest tundidest. Otsustati teha õpilasele õppenõukogu noomitus tunnistusele kandmisega
  2. alandada kahe VIII  klassi õpilase käitumishinne mitterahuldavaks. Üks neist puudus põhjuseta koolist ja tarvitas alkoholi, teine rebis katki pioneeriräti, lõhkus WC poti ja suhtus õppevahendeisse hoolimatult
  3. alandada kahe VIII  klassi õpilase käitumishinne mitterahuldavaks korduvate hilinemiste ja kehalise kasvatuse tundidest põhjuseta puudumiste pärast
  4. alandada VIII  klassi õpilase käitumine mitterahuldavaks suitsetamise pärast
  5. teha VIII klassi õpilasele õppenõukogu märkus ebaõpilasliku käitumise pärast
  6. teha IX  klassi õpilasele märkus kehalise kasvatuse tundidest puudumise pärast
  7. teha X  klassi õpilasele märkus inglise keele tundidest puudumise pärast.

Samas oli klassipäevikute kontroll näidanud, et ainult kahel õpetajal olid igapäevased sissekanded puudumiste koondtabelis korras, mis näitab, et õppenõukogus tulid arutusele siiski vaid äärmuslikud juhtumid. Lubamatult palju esines hilinemisi tundidesse (vanemas osas 336 korda), millede fikseerimist päevikutes ei jõutudki nõuda. Vanema astme käitumishinnete alandamisi oli 1979/1980. õppeaasta aruande järgi lõpuklassi õpilastel 6 korda ja õppenõukogu märkusi tunnistustel 16 õpilasel. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

Raskematest rikkumistest on näide 1984. aasta 23.märtsi õppenõukogu otsusest, millega  klassipäeviku võltsimise ja hinnete juurdekirjutamise pärast füüsikas, laulmises ja sõjalises õpetuses alandati viieteistkümnel X klassi õpilasel käitumishinnet ja kõigil ülejäänutel hinnati käitumine rahuldavaks.

Käitumishinde alandamine poliitilistel põhjustel on kaheksakümnendate algusest VII klassi õpilasel „väga natsionalistliku suhtumise eest“, täpsustamata, millesse. (TLA f. R–191, n. 1, s. 22)

1979. aasta 1. septembril kehtestati uus teksariidest koolivorm, mille kandmist õppenõukogu otsusega tuli  kontrollima hakata. Esmakordselt lubati ametlikult (!) õpilastel koolis toimuvatel pidudel kanda koolivormist erinevat riietust. Tegelikult võisid ka varasematel kümnenditel abituriendid kanda vormist erinevat riietust, kui see oli klassis ühtne. Oluline oli ühest küljest eristuda suuremast massist ja teisest küljest olla klassina ühtsed. Teksavorm jäi kõigi aegade lühiajalisemaks kooliriietuseks, sest juba müügile jõudes oli vanamoodne, rääkimata riide kehvast kvaliteedist. Vaevalt kaks aastat hiljem ei tahtnud vanemate klasside õpilased seda enam kanda. Uus Tallinna  Moemaja kunstnike kavandatud vorm jõudis müügile 1983. aastal. Vormiriietusest loobuti aastatel 1987–1989. 1988. aasta sügisel oli otsus I–IX klassi kohta, et koolivorm on endine, kuid X–XII klassini lubatud õpilasomavalitsusega kooskõlastatult korrektne riietus.

Kooli demokratiseerimise laines olid eksimused koolikorra vastu „seinast seina“. Ühel õpilasel alandati käitumishinne direktsiooni loata 23.–30.10. 1990. aastal Eesti Kongressi III istungjärgu tööst osavõtu pärast, teisel loata kõrbematkal käimise pärast. Suuremate õigustega kaasas käiva vastutusega harjumine võttis aega..

Käitumise ja hoolsuse hindamisel peeti alates 1993/1994. õa otstarbekaks  rakendada põhimõtet, et kui õpetajad on õpilase käitumist erinevalt hinnanud, pannakse madalam hinne ainult siis, kui seesuguseid hindeid on vähemalt kolm. (õppenõukogu 1993/1994:3) 1995/1996. õa otsustati, et kui õpilane on puudunud 3 tundi, tuli tal käitumishinnet alandada. Hilinemise korral kuni 5 minutit võis õpilase tundi lubada. (õppenõukogu 1995/1996:12) Tegelikkus polnud pooltki nii karm.

Õpilased hakkasid üha enam kooli „juhtimises“ kaasa lööma. Alates 1987/1988. õa algusest osalesid õppenõukogudes õpilaste esindajad – 6. novembril 1987. aastal õpilased Maria Vetemaa ja Tõnis Haamer. Kui demokraatia, siis demokraatia. 1988. aasta sügisest muutus õpilaste soovil korrapidamine koolis nende ülesandeks. Õpilaste esindusorgan õpilasomavalitsus tegutses kiiresti ja otsusekindlalt: riietus lasti vabaks. Juba esimese õppeveerandi lõpus oli selge, et uuendus oli õigustatud. Ehkki riietus oli vaba, nägid kõik korralikud välja. Ahti-Kullervo Jõgi kokkuvõttes õpilasomavalitsuse tööst õppenõukogule oli terve  rida uusi ettepanekuid – asutada ruumis nr. 9 puhvet, koduklasside süsteem lõpule viia, luua poiste parandustööde brigaad, korraldada jõuluõhtu, planeerida suusanädal.

Demokraatia õppimine võttis aega. 1989. aasta 2. novembri õppenõukogu otsuses oli punkt 3 sõnastuses loobuda stalinistlikest meetoditest koolitöös. Mõnevõrra ootamatu üheksakümnendate künnisel, kuid probleemi olemus oli  lihtne – õpilased ja õpetajad polnud hirmu all olemisest ja jäikusest asjaajamisel  lahti saanud.

1990/1991. õppeaasta õpilasesõbralik uuendus oli premeerida seitset XII klasside õpilast hea õppeedukuse eest ühe vaba päevaga nädalas ja X–XI klasside õpilastel lubada puududa 2 päeva kuus, kuid mitte kahel päeval järjestikku ja päeval, mil oli plaaniline kontrolltöö. (õppenõukogu 1990/1991: 3)

Koduklassidele üleminek meenutas olukorda, mil mindi üle kabinetsüsteemile. Baasi polnud, aga „mindi üle“. Tulemuseks korratud klassiruumid, tühjad stendid. Paljude jaoks tähendas see vaba möllamist, pinkide oma maitse järgi ümber paigutamist. Samuti ununes lihtne reegel, et enda järelt tuleb ise koristada. Esimene poolteist nädalat tõi kaasa kaose, sest eksperiment eksperimendiks – lapsed pidid hakkama  teadvustama mitte ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Koduklassid olid mugavad õpilastele, kuid õpetajatel polnud enam võimalik varutud õppevahendeid kasutada. Siiski otsustati  koduklasside süsteemiga õppeaasta lõpuni jätkata. Eksperiment piirdus ühe õppeaastaga ja 1989.aastal jätkati juba kabinetsüsteemiga. Kabinettide  ülevaatus näitas, et heas korras olid algklasside ja rahuldavas inglise keele kabinetid, kuid nn. peremeheta kabinetid 7 ja 9 täiesti korrast ära. Kool vajas sanitaarremonti. Remonditeenustest, mida pakkus REV 4, otsustati kalli hinna tõttu loobuda ja leida remonditööde tegijad ise.

Nõukogudevastased meeleolud

1970. aastate algusest tugevnes eesti kooli ja hariduse venestamise tendents. Eesmärk oli  kujundada ühtne vene keelt kõnelev nõukogude rahvas. Ent kommunistliku kasvatuse süsteem Eestis ei töötanud, sest seda tasakaalustas kodu, valed olid liiga ilmsed, propagandasüsteem oli primitiivne ega vastanud eesti rahva skeptilisele olemusele. Varjatud õppekava efekt: võimude soositud tegevusvaldkonnad rakendati praktikasse sootuks teistsuguste eesmärkide all. Eesti asja ajamiseks kasutati varjatud võtteid. Isegi pioneeri- ja komsomolitöös, rääkimata loodusloo- ja kodulooüritustest. (Liivak, S.-A. 1998. Andekus on tõsine probleem: Vestlus pedagoogikadoktor Inge Undiga, kel oli 15.detsembril juubel. –Õhtuleht, 18. detsember)

Kommunistlike veendumuste kasvatamise eesmärgile allutatud ürituste nimekirjas olid 1971/1972 õppeaastal NLi moodustamise 50. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus, pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevale pühendatud rahvaste laulude õppimine ja joonistusvõistlus. See, millele üritused aruandes kirja pandult pühendatud olid, oli teisejärguline. Tähtis oli see, et need lastele huvi pakkusid. Kas õpilaste meelsust jälgiti? Kooli õppetöö aruannetes oli kord märkusena kirjas, et ankeetküsitluste ja eesti keele kirjandite kontrollimisega pöörati tähelepanu õpilaste ideelistele seisukohtadele. (TLA f. R–191, n. 1, s. 178) Raske on mõista, mida tegelikkuses tähendas kogu klassivälise töö koondumine deviisi „Nooruse ehitada on kommunism“ alla. (TLA f. R–191, n. 1, s. 186). Noored suhtusid ühiskonnakorda skeptiliselt ega vaevunud oma võimuvastaseid vaateid isegi varjama. Võis vabamalt oma arvamust avaldada, teatud tekstides tuli kasutada kindlat soovitavat sõnavara. Seega ei olnud kuulumine pioneeri- või komsomoliorganisatsiooni ridadesse eksistentsiaalne küsimus. Eestlaste tasalülitamine polnud nõukogude võimul õnnestunud, pigem oli elu nn redistena  tavapärane.

1979. aasta 7. novembril juhtunu oli segu alkoholi tarvitanud noormeeste pealehakkamisest ja vastuseisust nõukogude korrale. Nimelt võtsid kaks abiturienti ühelt Nõmme eramult omavoliliselt riigilipu, räsisid seda, kõndisid läbi Nõmme raudteejaama, läksid elektrirongi ja sõitsid Keilasse, kus miilitsapatrullid nad poe juures kinni pidasid. P.S heideti tingimisi koolist välja, A. V kui varem rikkumisteta õpilase võttis klassijuhataja õpetaja Laine  Lattik käendusele. A.V eest kostis rida õpetajaid. Märtsikuisel õppenõukogul tehti P. Si kohta positiivne otsus – õpilaskomitee palvel võeti ta kooli tagasi ja lubati lõpueksamitele.

Nii ja naa käsitletavaid juhtumeid oli teisigi. Üks kümnenda klassi noormees P.L. oli sõbraga ebakaines olekus Raekoja platsil lauldes ja õpilasmütsiga kerjates miilitsaorganitele „näppu jäänud“. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

1980/1981. ja 1981/1982. õppeaastal mingeid õigusrikkumisi 7. keskkooli õpilaste poolt ei esinenud. (TLA f. R–2, n. 1, s. 1944)

Seoses venestamise survega toimusid 1980. aasta sügisel vastupanuliikumisena käsitletavad  kooliõpilaste rahutused, mis tõid endaga kaasa „40  kirja“. Kuidas kajastusid need sündmused Tallinna 7. Keskkoolis?

Protokoll nr. 24 Tallinna 7. Keskkooli õppenõukogu koosoleku kohta 3. oktoobril 1980.a Päevakord:  kooli ülesanded seoses 22. septembri ja 2. oktoobri sündmustega. Informatsiooni toimunust esitab õppealajuhataja Aili Saukas, protokollis õpetaja Ingrid Kuljus: Sündmused said alguse 22. septembril seoses üritusega „Dünamo“ staadionil. Üritus oli pühendatud Tallinna vabastamise aastapäevale. Kuna esines noorte hulgas populaarne ansambel, oli see kokku meelitanud tuhandeid noori. Piletite müügi halva organiseerimise tõttu tekkis juba sissepääsul korralagedus ja huligaanitsemine, hiljem suundus noorte jõuk Narva maanteele. Tehti kindlaks, et asjasse olid ka segatud Tallinna üldhariduskoolide õpilased. Kavatseti uut väljaastumist 1. oktoobril. Sellest teatati koolidesse, teadlikud olid ka õpilaste kodud. Noorte kogunemine oli planeeritud ajale, mil linnas liiklus kõige tihedam ja tänavail palju inimesi, nende hulgas ka väliskülalisi, kes kogunemist pildistasid. Osa noori jättis ebakaine mulje, suitsetati. Miilitsatöötajad olid informeeritud, peeti kinni hulk noori. Kinnipeetuist oli rõhuv enamus 16–17aastased, üldhariduskoolide õpilased (47. kk), kutsekoolide õpilased ja tehnikumide õpilased, töölisnoori ainult üksikud. Selline väljaastumine ei saanud olla stiihiline, tuleb arvestada sellega, et selle taga on vaenulikke inimesi, täiskasvanuid. On andmeid, et planeeritud on uued kogunemised oktoobris.

Koolid peavad oma õppe-kasvatustöös tegema toimunust järeldusi: suurendama nõudlikkust sisekorra reeglite täitmisel, peavad toetuma oma kommunistlikele noortele, et kollektiivis valitseks terve vaim. Senisest rangemalt tuleb kontrollida koolikohustuse täitmist, pidada arvestust hilinemiste kohta, tõsta nõudlikkust õpilaste välimuse – vormiriietuse, pioneerirättide, komsomolimärkide suhtes. Klassijuhatajate tunnid peavad olema kasvatusliku väärtusega, korraldada eetilisi vestlusi, selgitada, kuidas õpilaste seas kajastuvad rahvusvahelised sündmused.

Otsustati:

  1. Rangelt kontrollida koolikohustuse täitmist, pidada arvestust hilinemiste kohta. Kohustada klassijuhatajaid iga päeva lõpul tegema kokkuvõtet puudumistest- hilinemistest
  2. Nõuda õpilastel vormiriietuse kandmist, kontrollida pioneerirätte, komsomolimärke. Keelata ehete kandmine koolis
  3. Õpilaspäevik peab olema sidepidajaks kooli ja kodu vahel. Selles peab kajastuma kõik, mis koolis toimub – hinded, noomitused, kiitused.
  4. Jälgida, kuidas õpilased täidavad oma ülesandeid …
  5. Võtta kooli sisekontrolli ühtsete nõuete täitmine õpetajate poolt
  6. Tõhustada kasvatustööd klassijuhatajatundides. Tunnid peavad olema planeeritud järgmiselt: 1 eetiline vestlus, 1 poliitinformatsioon, 1 komsomoli- või pioneeriüritus, 1 klassikoosolek
  7. Ainetunde siduda eluga. Vestelda ENSV kohast teiste liiduvabariikide hulgas, nende abist meile.
  8. Õpilaspäevikuid kontrollida klassijuhatajate poolt üks kord nädalas
  9. Läbi viia klassi lastevanemate koosolekud 15. oktoobriks
  10. Tõsta õpetajate töödistsipliini

(protokolli kirjaviis muutmata – TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

11.oktoobril 1980. aastal toimunud lastevanemate koosolekul andsid olukorrast ülevaate pioneerjuht Signe Mikenberg ja lapsevanem sm. Lang. Protokollija oli lakooniline: pioneerijuht selgitab fašismi. Noorte kasvatuses on puudujääke – muidu ei hõikaks vastaseid loosungeid. 7. keskkooli õpilasi kinni ei võetud. Arvatavasti ka osa ei võetud. Hoiatamine on vajalik. Ei soovita tungida kallale teisele rahvusele – vastulöök tugev. Laste meelsus on meeleavaldajate poolt . Miilits ei ole „kasvatajatädi“ – ta on jõuorganisatsioon. Seltsimees Lang täiendas: jalgpallimatš oli halvasti organiseeritud. Noorte nõudmisi kerge muusika ja „texaste“ soovi võib mõista. Nõude esitamise viis oli vale. Noortel ei ole sidet „Hitleriga“. Selgitab jõupoliitika ja seaduse kaitset. Karistused on kasutatavad ka lastele. Tõstatatakse lastevanemate vastutuse küsimus. (protokolli kirjaviis muutmata – TLA f. R–191, n. 1, s. 140)

H. Valk meenutab raamatus „Pääsemine helgest tulevikust“ 1980-ndast aastast kahte lugu oma tütardega, kes õppisid Tallinna 7. Keskkoolis. Kertu-Liinaga (lõpetas 1983 a) seotud lugu: Kesklinna koolides levitatud üleskutse põhjal kogunetud Eduard Vilde ausamba juurde, teadmata, miks tuleb sinna minna  ja mis seal toimuma hakkab. Oli seal niisama käratsetud, ringi sõelutud ja uudistatud, mis edasi saab. Sekka kõlanud hüüded „Okupandid välja! Eesti vabaks!“ ja muud sellesarnast. Lehvitati mingeid paberist tehtud sinimustvalgeid lippe ning vist isegi paari loosungit. Kõigil oli lõbus, põnev ka erutav. … Roniti miilitsate eest müüridele, neid sealt õrritades ja solvanguid hüüdes, kui asi lõpuks tõsiseks muutunud ning kinnikrabatud poisse autodesse lohistama hakatud, misjärel kogu seltskond imekiiresti tänaval uudistavaase massi hajunud. (Valk, H. 2010. Pääsemine helgest tulevikust. Kirjastus: Kunst: 236)

Teine lugu juhtunud Madli ( lõpetas 1991 b) klassis. Nad olevat kogu klassiga meisterdanud endale joonistuspaberist rahvuslipud, need pliiatsite külge kinnitanud ning õpetaja klassi tulles neid pea kohal ja kiljumise saatel tormiliselt lehvitanud! (Valk, H. 2010. Pääsemine helgest tulevikust. Kirjastus: Kunst: 236)

Keeruliseks kujunes kaheksakümnendate teine pool. Paberil tähistati „vana korra“ tähtpäevi edasi. 1984/1985. õa tähistati võidu 40. aastapäeva ja ENSV aastapäeva sellele  pühendatud laulupeoga, 1985/1986. õa eesmärkide püstitamisel „lähtuti“ NLKP KK pleenumite otsustest (juuni 1983, veebruar ja aprill), NLKP XXVII kongress otsustati „vastu võtta“ heade tulemustega, aegsasti „tehti ettevalmistusi“ SSOR 70. aastapäeva tähistamise plaani väljatöötamiseks. 1987. aasta novembris tehti paberil viimseid jõupingutusi oktoobripöörde aastapäeva tähistada – pidada ainekabinettide vahelist sotsvõistlust ja „sotsvõistelda“ Riia 55. Keskkooliga. Mingit entusiasmi säärastes ettevõtmistes polnud, hädavajalik korraldati ära. Õpetaja Bondarenko ettepanek organiseerida nurgake endise budjonnovlase Aleksander Premeti elust ei leidnud vastukaja, lepiti ettepanekuga teha Lenini rajooni kuulsatest inimestest stend. Sama õppeaasta kevadel tõdeti , et sotsvõistlus kukkus läbi ja otsustati mitte organiseerida. Samas oli 7. keskkool Tallinna kuni 1000 õpilasega koolide seas saavutanud sotsialistlikus võistluses I koha!

1986/1987. õppeaasta tõi kaasa arutelud koolireformi üle. Sissejuhatuseks kuulati uuenduste kohta autoriteetide loenguid (seltsimehed Eero, Pedak, Villo, Alatalu). Ideelis-poliitilise kasvatustöö jätkamise kõrvale olid tekkinud uued noodid – pöörata erilist tähelepanu noortega suhtlemisele, et õppida tundma õpilase isiksust ja tõhustada tööd pigem õpilasomavalitsuse kui komsomolikomiteega. Dilemma, kas kaks juhti ikka on vajalikud või koondada kogu õpilasinitsiatiiv uuenduste  elluviimisel siiski komsomolikomitee kätte, lahendati veel 1987/1988. õa alguses laiendatud koosseisuga komsomolikomitee kasuks.

Uutmisettepanekud 1987/1988. õppeaastaks  „lähtusid“ sm Elsa Gretškina sõnavõtust. Nõukogulik kantseliit oli visa taanduma, ikka tuli toetuda „autoriteetidele“. Uus hariduse sisu pidi lähtuma kultuurist, mis esitati märksõnade esteetiline kultuur, inimese töö maailmas, suhted inimese ja  looduse vahel kaudu. Konkreetsemaks muutus asi õppekavade uuendamise ja uute õpikute ettevalmistamise käigus. Oli aeg, kus ajalugu õpetati/õpiti ajaleheartiklite ja äsja ilmunud raamatute järgi. „Loomingu Raamatukogu“ numbrites 3-6 ilmus E. Virbsoo „Lugusid möödunud aegadest“ ( 1. trükk 1987.aastal Ühendriikides)  ja numbrites 40-43 M. Laari, L.Vahtre ja H. Valgu „Kodulugu“, milles suhteliselt rohkemal määral, kui ajaloo üldkäsitlustes kombeks, on ruumi antud rahva vaimu- ja mõttemaailmale. Viimasena nimetatu oli paljudele õpiku eest.

Ühiskonnaelu arengud olid 1989. aasta augusti lõpuks tekitanud sellise olukorra, kus kool pidi ennast liigse politiseerumise eest kaitsma hakkama – ühelt poolt kodanike komiteede liikumise ja teiselt  internatside tegevuse eest. Koolidirektor Mart Kuurme tuletas meelde tõsiasja, et kool on ikkagi õppimise, mitte poliitikategemise koht.

Huvitegevus toimus peamiselt komsomoli- ja pioneeritööna. 1973/1974. õppeaasta aruande statistika järgi oli komnoori 63,3% komsomoliealistest ja pioneere 95% (302 õpilast) pioneeriealistest. Kümnendi lõpus oli komnoori 247 ehk 70,4% komsomoliealistest. (TLA f. R–191, n. 1, s. 186)

[# ][# ]

õppeaasta

komnoorte arv

1969/1970

110

1970/1971

145

1971/1972

152

1972/1973

165

1973/1974

184

1974/1975

200

1979/1980

212

1980/1981

229

Komsomolitööna esitati aruandluspaberites kogu klassiväline töö oma mitmekülgsuses . Kohtumised huvitavate inimestega (poliitkommentaator Vambola Põder, TPI õppejõud Arno Köörna, diplomaat Andres Aarma, TV väliskommentaator Gabriel Hazak, ENSV Rahukomitee esindaja Sirje Endre), kes olid sageli välismaal töötanud lapsevanemad või oma kooli vilistlased. Kohvikklubis, kus esinesid oma kooli lauljad-luuletajad, oli külas vilistlane Jaak Jürisson ja ansambel „Hellero“. Teatrikuul toimusid viktoriin, retsensioonide võistlus ja kohtumine kooli vilistlase näitleja Tõnu Aavaga. Toimus Tallinna Moemaja rõivaste demonstratsioon ja jagati soovitusi soengute osas. Vietnamile pühendatu ühendati kohtumisega kunstnik Jüri Arrakuga, kes oli Vietnamis loomingulisel komandeeringul käinud. Armee aastapäeval oli asjakohane kohtumine NL kangelase sm. Podõmahhini ja endise sõjaväelase sm. Eensaluga. Punaste tähtpäevade ajal külastasid kooli vanad revolutsionäärid. Värvikamad neist nagu Alma Vaarman, olid sagedased  külalised ka teistes koolides. Komsomolitööna läksid kirja ka X–XI klasside tantsukursused. (TLA f. R–191, n. 1, s. 175) Komsomolimärki ei kantud, mida on erinevates aruannetes maininud kooli väisanud kontrollijad. Selles mõttes oli komnoor lihtsam olla kui pioneer, kellelt nõuti lisaks märgile kaelaräti ehk kõnekeeli kaltsu kandmist.

Kommunistlike veendumuste kasvatamise eesmärgile allutatud ürituste nimekirjas olid 1971/1972. õppeaastal NLi moodustamise 50. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus, pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevale pühendatud rahvaste laulude õppimine ja joonistusvõistlus. See, millele üritused aruandes kirja pandult pühendatud olid, oli teisejärguline. Tähtis oli see, et need lastele huvi pakkusid.

1972/1973. õppeaastal oli Tallinna 7. Keskkooli komsomoliorganisatsioon Tallinna Linna Keskrajoonis I kohal. (TLA f. R–191, n. 1, s. 170) Lõpuks oli saavutatud olukord, kus õpilaskonna paremik kuulus komsomoli. Vabariiklikud komsomolikokkutulekud pakkusid võimalusi kohtuda teiste koolide aktiivsete noortega ja niisama ühiselt aega veeta. 1987. aasta „delegatsiooni“ komandör oli Auris Rätsep ja tema asetäitja Maria Vetemaa. Enamus noori oli tollasest XI b klassist: Kadri-Ruth Allik, Liisa-Ly Pakosta, Eneli Kurvits, Margus Saks ja Toomas Karik.

Koolis töötas 5 poliitringi, neist keskkoolis IX klassi temaatika oli Maailma maad ja rahvad, X klassis Jõudude vahekord maailmas ja XI klassis Nõukogude seadusandluse alused. Lektorite temaatika oli rahvusvahelised sündmused, tervishoiu- ja keskkonnakaitse ning vältimatu – võidu 30. aastapäev. Tublimate lektoritena astusid üles Ülle Merilain (vilistlane 1975 b), Marina Repson (vilistlane 1975 a), Katrin  Miilen (vilistlane 1975 a), Priit Pajulaid (vilistlane 1975 a) ja Krista Stein (vilistlane 1975 b). (TLA f. R–191, n. 1, s. 178)

Omapärast nimetust leninlik õppetund kandis poliitringide töö alustamine ja lõpetamine, mehisuse tund Tallinna „vabastamise“ ja võidu aastapäevade tähistamine. Austusmiitingud peeti igavese tule juures Tõnismäel, fašismiohvrite mälestusmärgi juures Sakus ja J. Kreuksi mälestusmärgi juures.

1982. aastal  tuli tähistada NLi moodustamise 60. aastapäeva. Erinevate aastapäevade (Lenini sünniaastapäev, üleliidulise ja Eesti komsomoli- ja pioneeriorganisatsioonide aastapäevad, oktoobrirevolutsiooni aastapäev, armeeaastapäev, ENSV moodustamise aastapäev jne) tähistamine oli muutunud rutiinseks ja ürituste temaatika standardiseerus.

Kaheksakümnendate alguses täienes kohustuslike ürituste nimistu rahu tunniga 1. septembril ja mehisuse tunniga Tallinna vabastamise aastapäeval. (TLA f. R–191, n. 1, s. 227)

Nõukogude Liidu moodustamise 60. aastapäeva ürituste plaan oli järgmine: liiduvabariikide nädalad, mille puuduseks nimetati vähest seostamist nende tutvustamisel ENSVga, revolutsioonikuulsuse nädal tutvumaks vastavate mälestusmärkidega Tallinnas ja selle lähiümbruses, poliitiliste laulude konkurss, luulehommik „Vennalikus peres“ ja poliitilise plakati konkurss, mis aruande kohaselt läbi kukkus.

Lõppematule inimlikule leidlikkusele viitab kohustuslike sündmuste kohta kirjutatud ülevaadetes alati mõni „rosin“ –  siduda rohkem „kolmikuid“ ehk siis  komnoori, pioneere ja tähekesi. (TLA f. R–191, n. 1, s. 227)

1980ndate teise poole viimane nõukogulik karje oli nn. valvepost nr. 1. Valveposti koosseis määrati direktori käskkirjaga. 1986. aasta 7. -14. oktoobrini toimuva valve eest vastutasid õpetaja Grigori Bondarenko, huvijuht Raul Vatsar ja vanempioneerijuht Signe Veelmaa. Koosseisu esimees oli komsomolialgorganisatsiooni sekretär Maria Vetemaa, komandör Marek Kiisa ja komandöri abi Valmar Moritz. Valveposti määratud õpilased pidid seisma Tõnismäel Pronkssõduri ehk Tallinna vabastajate monumendi juures mundris ja relvis auvalves. Valves seisid korraga 4 õpilast, kaks poissi ja tüdrukut. Vahtkonnavahetust õpetati praeguse Rahvusraamatukogu ees kõnniteel. Vormiriietus pandi selga staabis ilmselt Noorte Turistide Maja hoones. Komandöri ülesanne oli vahetus kohale saata ja ära tuua. Marek Kiisa meenutas, et osalemist võeti kui mängu milles osaleti paari tunni vältel peale tundide lõppu. Kasu, mida kool selles ürituses osalemise eest võinuks saada, oli uue ärkamisaja valguses tähtsusetu. Õpilased olid leidlikud. Paljudel olid Sony walkmanid, millest seismise ajal muusikat kuulata sai. Suuremat pahandust sellest ei kerkinud, kuid noomida küll. 1987. aastal toimus valvepost 1.-8. aprillini. Valvepostis osalenud 28 õpilasi premeeriti eksursiooniga.

Seitsmenda kontakt peaaegu kooli kõrval asuva „pühapaigaga“ ulatub hilisstalinismi aega. Pronkssõduri kohal olnud puidust mälestusmärgi lasid hakkajad õpilased õhku. Seitsmekümnendate „esindajad“ püüdsid igavest tuld lumega loopides kustuda. Kaheksakümnendatel tuli koos teiste Tallinna koolide õpilastega osaleda auvalves linnarahva silme all. Ühistranspordi reisijad ( bussi- ja trollipeatus oli just monumendi vastas) avaldasid sellise laste piinamise  üle omaette või häälekalt kahetsust. Valveposti lõpp oli häbiväärne. Valves olnud õpilased said ilmselt gaasilekke tõttu mürgistuse ja vajasid arstiabi.

Õpilaste osalus apoliitilises klassivälises tegevuses oli kõrge – laulukoorides oli 361 õpilast, kunstiklassis 127, muusikaklassis 46. mudilaskoorid (juhendaja õpetaja Viivi Aasamäe) andsid iseseisva kontserdi J. Tombi nimelises Kultuuripalees, lastekoor (õpetaja Tiia-Ester Loitme) saavutas võistulaulmisel I  kategooria koori saatuse. Õpetaja Loitme innukas töö ning hea muusikaline maitse tõstis koori Tallinna koolikooride esiritta. Tallinna 7. Keskkooli poiste- ja lastekooril oli I kategooria.

Kunstiklassi õpilased õpetajate Avo Põdra ja Riita Tõnissoo juhendamisel on lisaks loomingulisele tööle varmalt abiks olnud kooliruumide kujundamisel nii argipäevadeks kui pidulikeks puhkudeks.

Muusikaklassi õpilased said ülelinnalisel konkursil nii klaveri kui viiuli erialal II koha.

Klassivälisesse huvitegevusse haaratusega oldi  väga rahul, ent – polnud halba ilma heata. Ühe õpilase osavõtt 3–5 ringist ei olnud hea püsivuse kasvatamisel. Mis muud, kui jälle üks ülesanne klassijuhatajale – kontrollida, kes kui paljudes ringides käis ja oli. (TLA f. R – 191, n. 1, s. 181). Samas oli nurinat  muusikaklassi töö ühekülgsuse kohta. Peamiselt õppisid lapsed kas klaveri või viiuli erialal. Muusikaõpetajaid oli 9. Leiti, et peaks olema võimalik kas või ühegi orkestri või ansambli organiseerimine. (TLA f. R – 191, n. 1, s. 186) Unistuseks see jäigi.

Tallinna 7. Keskkooli pioneerimalev kandis P. Morozovi nime. Pioneerijuht Marianne Muda oli väga aktiivne . L. Otsa mälestusteraamatu „Mustamäe valss“ järgi võis tema artikleid, ülevaateid ja ideoloogilisi mõtisklusi leida pea iga „Pioneeri“ juhtkirjas ja lastelehe „Säde“ esiküljel.

Pioneere oli 1973/1974. õa 302, 1977/1978. õa 315 (321 pioneeriealisest), 1978/1979. õa 323 (10 rühma ja 39 salka). (TLA f. R–191, n. 1, s. 178 ) ja 1981/1982. õa 356. (TLA f. R–191, n. 1, s. 227)

Mõnedel pioneerirühmadel olid nimikangelased. Valik oli mitmekesine.1973/1974. õppeaastal oli V a pioneerirühm Z. Kosmodemjanskaja  ja IV b oma A. Gaidari nime taotlejad. 1974/1975. õppeaastal need nimed ka vastavalt VI a-le ja V b-le kinnitati. V a sai Arnold Sommerlingi nime. IV a hakkas taotlema Eduard Sõrmuse ja IV b Juta Bondarevskaja nime. 1977/1978. õppeaastal kandis Va pioneerirühm V. Klementi nime, V b A. Gaidari nime, VI a G. Otsa nime, VII a E. Sõrmuse nime. IV b taotles J. Lauristini nime ja VI b P. Kerese nime. Tõenäoliselt polnud nimikangelaseta 1971/72. õa Mickeyde rühma tegevus nimega rühmade omast palju erinev: 22. septembril kohtuti sõjaveteraniga ehk Mardi vanaisaga, 7. märtsil oli klassiõhtu emadega ( Leila ema küpsetas kurepesi, Marju ema õpetas mänge), septembris oli luuremäng Muugal, oktoobris käidi sügisandide näitusel, novembris kunstinäitusel ( näitusel oli klassiõe Ann Jürjo büst), märtsis näitusel „Ruum ja vorm“, oli mitu klassiõhtut ja karneval, koondused Tallinna vanalinna teemadel, ekskursioon Eksperimentaalbioloogiainstituuti (kus töötas Mardi isa), teatrikülastus ( „Ugala“ etendus „Prints ja kerjus“), mais kohtuti näitlejapaari Mari Lille ja Tõnu Tammega … Kahel aruandluskoosolekul oli rühmapäeviku sissekannete järgi statistika aeg: kes kui palju kahtesid  said ja mitu tundi keegi koolist puudunud oli. Maikuine pidulik malevakoondus (pioneeriaastapäeva eel) oli päevikuloo järgi väga pikk ja väsitav. (Tallinna 7. Keskkooli P.Morozovi nimelise pioneerimaleva Mickeyde rühma päevik. TIKi arhiiv) Nn. rühma tegevus oli tegelikult mitmekesine klassiväline huvitegevus, mida ei risustanud propaganda.

Alati valmis marsruudid („Minu kodumaa NSVL“,  „Teadmiste maailm“, „Rahu ja solidaarsus“, „Timurlane“, „Töövalve“, „Tugevad, julged, osavad“, „Kunstisõbrad“, „Täheke“, „Saluut võidule“) andsid piisavalt võimalusi paigutada huvitegevus mõne sobiva teemapealkirja alla. Need pioneerid, kes käisid lasteaedades abiks, olid timurlased. Lasteaedades parandati mänguasju, õmmeldi ja parandati nukuriideid. VII b timurlaste hoole all olid oma kooli õpetajad- pensionärid. (TLA f. R–191, n. 1, s. 178)

Rahu ja solidaarsuse teema oli 1973/1974. õa seotud Vietnamiga. „Sõprusnelgi“ loteriiga teenitud 80 rubla ja „Kalevis“ töötasuks saadud 35 rubla annetati Vietnami abistamise fondi. 1974/1975 õ-a korraldati kontsert, kus toimunud loteriil  õpilaste suveniiride müügist saadud 196 rubla annetati rahufondi. Kontserdil viibisid ENSV rahunõukogu esimees Endel Puusepp ja haridusminister Ferdinand Eisen. Suveniire valmistati kokku 120 (viienda klassi tüdrukud tikkisid prillitoose), neist osa kingiti Juveelitehase 35le sõjaveteranile.

Teadmiste maailma alla sobitus areneva Aafrika teema, mille raames kohtuti Merekooli kursantidega, kes olid pärit Sierra Leonest. Kuhugi paigutus kindlasti ka kohtumine „vabariigi ühe esimese pioneeri“ seltsimees Lebbiniga.

Kunstisõprade „marsruut“ sobis suurepäraselt kunstiklassi õpilastele. Ühel õppeaastal saadeti 30 kunstiklassi õpilaste tööd näitustele Soome, Jaapanisse, Prantsusmaale ja Gruusiasse. Tavaliselt sai mõni töö ikka auhinna. Kuna kogu protsess võttis palju aega, jõudsid mõnikord auhinnad kohale siis, kui õpilane oli peale põhikooli juba mujale õppima läinud või koguni keskkooli lõpetanud.

Tähekese „marsruut“ oli igasugune töö oktoobrilastega, keda 1974/1975 õ-a oli 142, kuid  1977/1978 õ-a olid juba kõik oktoobrilapseealised ka oktoobrilapsed. Nendega tegelemine oli siiski peamiselt klassijuhatajate kanda.

Auhinnalised kohad erinevatel joonistusvõistlustel said Margus Haavamägi (vilistlane 1977 a), Teet Vare (vilistlane 1977 b), Mare Kõljalg (vilistlane 1979 a) ja Uve Nummert (vilistlane 1979 a), Kristiina Piht (vilistlane     )  ja Piret Mikk (vilistlane  1982 a).  Mis jäi päris pioneeritööst puudu, et oleks pioneerirühm, mitte mingi ring?  Ikka rivi ja rivilaulu, atribuutikat. (TLA f. R– 91, n. 1, s. 175) Rühmades  jäi veel vajaka eeskujulikku rivioskust, veel ei kõlanud koondustel vajalikul määral rivilaul. (TLA f. R–191, n. 1, s. 178) 6.–7. klasside  õpilased juba häbenesid olla pioneerid, lapsed ei tahtnud enam  osa võtta koondustest, rääkimata kaelaräti kandmisest. Vaatamata puudustele anti pioneeriorganisatsiooni aastapäeval Tallinna 7. Keskkooli malevale teist korda maleva – eesrindlase nimi. Millekski muuks kui formalismi ilminguks ei saa pidada pioneeridele antavaid soovitusi ÜLKNÜsse astumiseks.

Eriliselt tunnustusterohke oli pioneeritöös 1979/1980 õppeaasta, mil isetegevusülevaatusel saavutati Lenini rajoonis II koht, pioneerilaulude konkursil Tallinnas III koht, malevapäevikute konkursil Tallinna III koht,  ülevaatusel leninlikust suhtumisest loodusesse I koht, pioneerimalevate lipugruppide ülevaatusel IV koht , riviülevaatusel III koht  jne. Pioneerirühmade aupioneeride nimistusse oli peale Juri Gagarini (V a), Georg Otsa (VI a), Johannes Lauristini (VI b), Vilhelmine Klementi (VII b)  ja Arkadi Gaidari (VII b) lisandunud V b rühma Ernst Thälmann. (TLA f. R–191, n. 1, s. 201)

Erinevate kultuuride kokkupõrge takistas eestlaste venestamist. Tugevat eestlust hoidsid kodud, kus heideti nalja okupantide üle, aga ka kool oma nn varjatud õppekavaga.

Haridus oli see, mis aitas kaasa rahvusliku identiteedi säilimisele ja kujundas okupatsiooniaastatel Eesti intelligentsi. Kui nõukogude ajal hariduse saanud inimestel tuli hakata mõtlema nn läänelikul moel, siis oli tulemuseks  taas  avaliku ja eraelu vastandumine, kuid juba teisel moel.

Ametlikke tegevusvaldkondi rakendati varjatud eesmärkidel. See toimus  klassivälises töös nii koduloo kui  keeleringide tegevuses . Ideoloogilisi nõudeid täpselt järgivate õpetajate mõju annulleerisid teised õpetajad vastupidise tegevusega ning ignoreerisid tihti õpilastele keelatut (nõukogude laulude laulmist paroodiatena, rahvusliku sümboolika elemendid riietuses jmt)

1989. aastal korraldasid XII klassid 22. detsembril talvepeo keskkoolile. Jõulupeo eeskavas oli abiturientide näidend. Koolimaja kaunistati viimaseks nädalaks enne jõuluvaheaega, jõulukontserdid alg- ja keskastmele toimusid koolimajas. „Vaatamata demokraatiale“ otsustati probleemide vältimiseks punk- ja hevibände mitte esinema kutsuda.

Sporditöös oli endiselt esikohal VTK (Valmis tööks ja kaitseks). VTK normide täitmise ja vastavate järkude omistamise tähtsust tunnistab nende kinnitamine kooli direktori vastavate käskkirjadega. (TLA f. R–191, n. 1, s. 194). Sulgpalli treeningud Tallinna 7. Keskkooli saalis toimusid tänu Koit Muru entusiastlikule tegevusele. Klassiväline sporditöö elavnes tänu õpetaja Alar Schmidti entusiasmile, kes algatas võimlemisvõistluse, orienteerumisvõistluse ja tänaseni traditsioonilisena toimuva kevadise korvpalliturniiri, mis nüüd on Alar Schmidti nimeline vilistlaste korvpalliturtniir. (TLA f. R–191, n. 1, s. 175) Seda kõike vaatamata sellele, et koolil puudus võimla. Kehalise kasvatuse tunde peeti Harjuoru võimlas, kui see võimalus 1993/1994 kadus, siis Tallinna 45. Keskkoolis ja Luise tänava võimlas. Kaheksakümnendate lõpu uuendus kooli spordielus oli veebruari keskel korraldatavad suusapäevad, mille ajal klassijuhatajad said korraldada mitmepäevaseid suusalaagreid ja matku. 1987. aasta suusalaagrid toimusid:

[# ][# ]

klass

suusalaagri toimumise koht

vastutav õpetaja

VI a

Jäneda

Toomas Kruusimägi

VI b

Tamsalu

Lia Pobul

VII a

Võsu

Dmitri Petrjakov

VII b

Võsu

Ene Talisaar

VIII a

Neeruti

Mai Roht

IX a

Taebla

Taimi Tammis

IX b

Mõisaküla

Aino-Alise Niinemäe

IX c

Nelijärve

Sirje Tikk

X a

Otepää

Vaima Hanschmidt

X b

Puka

Anne Allpere

XI a

Andineeme

Urve Renel

XI b

Aegviidu

Linda Tõnnov

Viimane ülevaade pioneeritööst pärineb 1988. aasta jaanuarikuust. Oma tööplaani olid pioneerid ise suvises aktiivilaagris kokku pannud. Teoks said koolielu elavdavad aabitsapidu, nääriloterii, plastiliinikujude võistlus ja sügistrall. Ära jäid nn. punased üritused: poliitiliste plakatite konkurss ja osavõtt rivivõistlusest. Bürokraatia vähenes – malevapäeviku kõrval rühmapäevikuid enam ei peetud.. Malevanõukogule heideti ette vähest autoriteeti, kuigi nende korraldatud Nikaraagua laste abistamise üritus oli edukas – koguti kuus kastitäit vajalikke esemeid. Nimeliselt kiideti aktiivseid õpilasi Mari Salurit, Evelyn Kanepit, Mattias Konkovi, Anu Põderit ja Kadri Paisi. Pioneeritöö suri välja, pioneerituba jäi peremeheta, katkist ukselukkugi ei parandatud …

Kui 1988. aastal loodi Eesti Laste Organisatsioon  (ELO), läks töö noortega uuest käima. Uuendusi tehes avastati asju, mis ammu avastatud. ELO rajati 24. aprillil 1990  lapse igakülgse arengu abistamiseks, sünnipäraste võimete arendamiseks ja ka laste huvide ja õiguste kaitsmiseks. ELO initsiatiiv oli see, et  04.01.1994 keelati üldhariduslikes koolides ja lasteasutustes suitsetamine.

Uued traditsioonid

20. detsembril 1990 toimus Kaarli kirikus kooli jõulujumalateenistus. Kavas oli kammerkoori kontsert. Kutsed saadeti ka lastevanematele. Kaarli kirikust sai Tallinna 7. Keskkooli „kodukirik“. Seal õnnistas 1989. aastal tollane Kaarli koguduse õpetaja Einar Soone Tallinna 7. Keskkooli sinimustvalge lipu, lippu hoidis Rene Anvelt (vilistlane 1989 b).

23. veebruaril 1992. aastal toimus koolis esimene Eesti Vabariigi sünnipäeva aktus. Paraku ei olnud koolipere päeva tähtsusele vastavalt rõivastatud. Edaspidi sai meeldetuletus nõutav pidulik riietus õpilaspäevikus reegliks. Meeldejääv oli ühel taasiseseisvumisaja aktustest 1997. aastal lõpetanud klassi etendatud  iseseisvuse väljakuulutamise lugu, millesse oli põimitud Narkissose stseen Kuldar Traksi esituses. Aktusele külaliste valimine algas juba jaanuarikuus. Poliitikute kutsumisel püüti vältida ühe erakonna eelistamist. Iseseisvuspäeva eelne nädal kujunes ajaloonädalaks, mille nael oli õpilaskonverents, mida pikki aastaid korraldas õpetaja Vello Kuldna ajalooklubiga. Konverents toimus ja toimub ka nüüd aktusepäeval.

Hoolekogu

Demokraatia esimene ilming koolielu korraldamisel oli volikogu moodustamine, mis koosnes 39 inimesest – 10 õpilasest, 10 õpetajast ja 10 üldsuse esindajast (lapsevanemad ja šefid). Esimesse 7. keskkooli volikogusse kuulusid õpetajad Tõnu Seene, Reet Juttus, Linda Murs, Virve Maasik, Kitty-Karin Repson ja Linda Tõnnov, Kersti Ernesaks, Valve Ratassepp, Inge Sarapuu ja Viivi Verrev.

1990. a sügisel hakati koolides moodustama hoolekogusid, mille põhiülesanne oli hoolitseda koolile normaalseks tööks vajalike finants-majanduslike tingimuste loomise eest. Vajadus selle järele polnud ainult majanduslikku laadi. Kuna demokratiseerumise käigus olid ära jäänud õpilaste kutsumised direktsiooni ette ja karistamised direktori käskkirjaga, siis langes põhivastutus õpilase käekäigu eest klassijuhatajale. Klassijuhatajad said muidugi hakkama, kuid ootasid siiski tuge ka „ülevalt poolt“. Mõnedel puhkudel  andis „kõrgema kohtu“ puudumine tunda. Direktor Rein Rebane informeeris õppenõukogu sellest, et hoolekogu koolis on loomisel. (õppenõukogu 1993/1994:9). Hoolekogu otsustas koolitoetuse määra ja maksmise korra kehtestamise ning rahade kasutamise üle. Koolitoetus võimaldas inglise keele lisatunde tasustada ja õpetajaid vastavalt töö tulemuslikkusele premeerida.

Tallinna Inglise Kolledži hoolekogu esimees 1997–2011 oli kooli vilistlane Tiit Meren (lõpetas Tallinna 7. Keskkooli 1973 11 b), kelle tütred Triinu Meren (vil 2001 b), Ülle- Helena Meren (vil 2003 b)  ja Teele Meren (vil 2010 b) on samuti kooli vilistlased.

Töökasvatus

Ühiskondlikult kasuliku töö (ÜKT) tähendas erinevaid tundideväliseid  tegevusi koolis – koristamist, kabinettide korrastamist  ja õppevahendite valmistamist, ürituste ettevalmistamist ja läbiviimist jms. Kevadine tööpraktika IX klassides toimus kooli- ja linnaraamatukogudes. 1979. aasta ÜKT tunnid kogunesid tööst lasteaedades (233 tundi), kolhoosis (100 tundi), „Kalevis“ (440 tundi), „Kodulinnas“ (96 tundi) , trükikojas (460 tundi) ja olümpiaehitustel (1214 tundi). (TLA f. R– 91, n. 1, s. 195) ÜKT tunde oli võimalik „teenida“ ka väljaspool kooli, selleks seati sisse nn tööraamatud. Hiljem oli vastav lehekülg arvepidamiseks õpilaspäevikus. ÜKT tundide arvestuses tuli aega-ajalt ette küsimusi. Kas kooli nimel võistlemise eest tunde anda? Millistes ainetes, kas ka keeles? Leiti, et laste vaev keeleõppimisel toob ühiskonnale kasu ja otsustati kooli au kaitsmise eest ÜKT tunde  arvestada. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239)

1986. aastal andis õppealajuhataja Raul Vatsar ülevaate ÜKT olukorrast: igal klassil on oma ÜKT objekt, mida tuleb korras hoida. Õpilased saaksid abistada kooli mööbli korrashoidmisel ja pisiremondi tegemisel, milleks on vaja õpetaja E. Ossi asjatundlikku juhendamist ja abi. Klassijuhatajad ja ÜKT sektor peavad pidama täpset arvestust. Vastavad sissekanded peavad olema kõikidel õpilastel õpilaspäevikutes, millest klassijuhataja teeb iga veerandi lõpus kokkuvõtte. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239)

Õpilased abistasid talviti majahoidjat lumekoristamisel. V–VIII klassi õpilased pidid sooritama õppepraktika Tallinna Haljastustrusti haldusala objektidel, enamasti parkide korrastamisel.

Vanapaberi ja vanametalli kogumises ületati ootuspäraselt ette antud norme. 1971/1972. õppeaastal oli vanapaberi norm koolile 5660 kg, koguti 7070 kg, 1973/1974. õppeaastal oli norm juba 7210 kg, kuid koguti ikka rohkem – 9358 kg. (TLA f. R–191, n. 1, s. 175). Normid aina kasvasid ja normid alati ületati. 1974/1975. õa oli see 15 600 kg, koguti 19 724 kg. 1984. aastaks oli alates IV klassist ühe klassi poolt kogutava vanapaberi norm kasvanud 300 kilogrammini. (TLA f. R–191, n. 1, s. 227) Klassidevahelise makulatuurikogumise sotsvõistluse arvestustabel oli garderoobis, vanapaber ladustati ikka selleks kohandatud garaažis kooli hoovil. Laste entusiasmist jäi väheks, edu saavutamiseks tuli lapsevanemaid kaasa haarata, kes oma töökohtadest üleliigse kooli kogumispunkti toimetasid.

Koos šeffidega Taksopargist käidi Riisipere sovhoosis ja Kuimetsa kolhoosis kartuleid võtmas, koristati Taksopargi territooriumi, Suvorovi puiestee ja Kunstihoone esist haljasala. (TLA f. R–191, n. 1, s. 161) 1982/1983. õa I poolaastal andmata jäänud 135 õppetunnist 60 olid õpetajate haiguste tõttu, kuid 75 õpilaste suunamise tõttu põllutöödele. (TLA f. R–191, n. 1, s. 216)

Kooli korraldatud suvised töölaagrid šeflusalustes majandites lõpetas EÕMi rajamine 1967. aastal. 1973. aastal tutvustas Eesti Õpilasmaleva Keskstaabi komandöri asetäitja sm. Veikko Raagmets õpilaste suveveetmise uusi võimalusi. Õpilaste töörühmade komandörid olid üliõpilased ja õpetajad, rühmad olid 20liikmelised. Tööperiood kestis 22.06. kuni 16.08. Toiduraha 60 kopikat päevas arvestati töötasust maha. Vormiriietus maksis 20 rubla. Lapsevanemad võisid lapsi külastada ja neid malevast ka igal ajal ära võtta. Osavõtuks tuli täita perfokaart , millele hankida arsti viisa ja esitada  10. maiks kooli komsomolikomiteesse. (TLA f. R–191, n. 1, s. 140) EÕMi propaganda oli tõhus ja selle populaarsus aina kasvas. Kümnendi lõpus oli soovijaid rohkem kui lubatud kohti. (TLA f. R–191, n. 1, s. 186)

Ärksamad õpilased töötasid Tallinnas „Kodulinna“ heaks (1974/1975. õa ligi 450 tundi). Osavõtt „Kodulinnast“ jäi laias laastus samasse suurusjärku ka kümnendi lõpus.

Tore algatus oli IX klassi töölaager Hiiumaal „Sõpruse“ kolhoosis 04. 07. – 26. 07.1977, mida juhatasid õpetajad Reet Juttus, Anne Allpere ja Valve Mäeväli. (TLA f. R–191, n. 1, s. 181) Hiiumaa töölaager Kassaris toimus ka järgmisel suvel õpetaja Reet Juttuse juhatusel (X a klass). (TLA f. R–191, n. 1, s. 186). Kassari traditsioon jätkus aastaid ja meeldis õpilastele väga. Üldine töökorraldus õpilaste töö- ja puhkelaagrites oli 25 minutit tööd ja 5 minutit puhkust. Kodukord ja eriti õllejoomise keeld polnud alati lihtsad täita.  1988. aastal tuli asju klaarida veel õppenõukogus ja ühisel koosolekul lastevanematega. (TLA f. R–191, n. 1, s. 239) Tõmme saarele tuttavasse kohta oli suur ja 1986. aasta sügisel käidi koguni õppetöö ajast Hiiumaal õunu korjamas. 1987. aasta suvel olid õpilastega Hiiumaal Kassaris tööl õpetajad Reet Saluste ja Tiiu Niidas.

Kooli šefid 80ndatel olid teeninduskombinaat „Välk“, Eesti NSV MN Kalamajanduse Valitsuse Varustus- ja Turunduskontor ning baasettevõte Fr. R. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu.

Seitsmekümnendate lõpus hakati erilist tähelepanu pöörama kutsesuunitlusele. Sissejuhatuseks oli Aino Siiraku ettekanne ühel 1979. a õppenõukogudest, mis andis teada, et NLis on 30 000 elukutset ja 10 elukutsegruppi, mis nõuavad erilisi iseloomuomadusi. 1980. aasta 22. märtsil oli koolis kutsesuunitluse päev, mil tutvustati IX klassis tüdrukutele pangatöötaja ja poistele elektriku, X klassis tüdrukutele meditsiinitöötaja ja poistele ehitustöölise elukutset. XI klassi õpilased külastasid sel päeval kutsenõuandlat. Elukutseid tuli kampaania korras tutvustada ka ainetundides. Näiteks VI klassis Silvi Eiskopi bioloogiatundides metsniku ja VII klassis kalakasvataja elukutset. (TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

Õppenõukogu otsusest 03.11.1980 tõdeti, et kõlbelises kasvatuses on nõrgad kohad: ühiskonnas on toimunud suured muudatused tootmissfääris, hariduse alal ja perekonnasuhetes. Kuna õpitakse kauem ja minnakse tööle hiljem, ollakse harjunud rohkem saama … kuid kõrgem haridustase ei tee inimest humaanseks, meeldivaks kollektiivi liikmeks. Probleemitsemine, oma õiguste taganõudmine ja kohustuste unustamine on üks tüüpilisemaid nähtusi tänapäeval. 80% konflikte töökollektiivides on sotsiaal-psühholoogilist laadi. Perekondades on maad võtnud tarbijalik ellusuhtumine. Lõputult kasvavaid materiaalseid vajadusi ei suuda lahendada ükski riik. Vaimsete vajaduste rahuldamisele pööratakse aina vähem tähelepanu, neist aga oleneb isiksuse vaimne rikkus, tema kõlbeline pale. Töökasvatusest kodus võib juttu olla vaid maarajoonides. Linnades ei oma 35% õpilastest kodus ühtki ülesannet. Pahatihti viib perekondlik väärkasvatus välja nn parasiitlikkuseni. Suur on nn. töötavate parasiitide arv – spekulandid, riigivara pisiriisujad jne. …“(TLA f. R–191, n. 1, s. 195)

Arvestades 7. keskkooli eripära ei saanud kool eesmärki õpilasi tootvaks tööks ette valmistada täita. Kutsesuunitluskomisjon, mis toimus aprillikuus, keskendus rohkem nendele VIII klassi õpilastele, kelle koolitee jätkamine seitsmendas oli küsimärgiga.

Tallinna Linna Lenini rajooni RSN TK otsuses 23. 11. 1983 loetletud puuduste seas õppe-kasvatustöös oli sõjalise õpetuse ja poiste tööõpetuse organiseerimise kõrval välja toodud klassijuhatajate nõrk kutsesuunitlustöö, mille parandamisel soovitati lähtuda ENSV Haridusministeeriumi „Kutsesuunitlustöö juhendist“. Ometi oli samas otsuses välja toodud fakt, et kõrgkoolidesse astus keskkooli lõpetanutest 66,7%, mis näitas 7. keskkooli õpilaste orienteeritust kõrghariduse omandamisele. (TLA f. R–2, n. 1, s. 1944)

Kontaktid välismaailmaga

 19891990

Kui varasemad kontaktid välismaailmaga piirdusid erinevate delegatsioonide vastuvõtmisega, siis lõpuks avanes võimalus ise külla sõita. 1989. aastal käisid Inglismaal (Leighton Park School, Shinfield Road, Reading/Berkshire, United Kingdom) kooli direktor Linda Murs, inglise keele õpetaja Reet Juttus ja 12 õpilast. Külaskäik toimus NLi ja Suurbritannia koolide vahetuse korras. Sõitu rahastas NLi Haridusministeerium ja osaliselt Tallinna Linna Haridusosakond. Kasulikku ja huvitavat külaskäigult oli palju: keelepraktikat, teadmisi ajaloo, kultuuri ja elulaadi kohta. Lepiti kokku uue vahetuse kohta 1991. aasta kevadel.

Samal aastal toimus teinegi külaskäik Inglismaale (Cumnor House School, Danehill, Sussex, United Kingdom). Tallinna 7. Keskkooli delegatsioon (õpetaja Tõnu Seene, õpetaja Inge Välja ja 15  IV–VII klassi õpilast) viibis seal kooli omaniku ja direktori Nick Milner-Gullandi kutsel. Tutvuti sealsete erinevat tüüpi koolide, nende õppeprogrammide ja eksamimaterjalidega ning  külastati erinevate ainete tunde. Kohalikud õpetajad andsid tunde ka „külalisõpilastele“. Reisi finantseerisid osalenud laste vanemate töökohad ja sõidudokumente ajas kooperatiiv „Virone“. Plaanis oli hakata vahetama kuni 13aastaste õpilaste gruppe üle ühe aasta.

1989. aasta 9. –18. septembril toimus Tallinna 7. Keskkooli õpilaste reis (X a klassidelegatsioon 31 õpilast, 3 õpetajat ja 5 lapsevanemat) Stockholmi. Õpetaja Toomas Kruusimägi vastas tagasisideankeedi küsimusele mida kasulikku ja huvitavat saite sellelt külaskäigult järgmist: inglise keele praktika, Eesti tutvustamine, elu Rootsis. Seda reisi finantseerisid lapsevanemad ja sõidudokumendid ajas korda sõprusühing.

1990. aasta jaanuaris külastasid erinevate ainete õpetajad Vaima Hanschmidt (matemaatika), Karin Muller (eesti keel ja kirjandus), Inge Välja (inglise keel), Inge Sarapuu (algklassid), Aino-Alise Niinemäe (eesti keel ja kirjandus), Sirje Uibo (algklassid), Kersti Lepasaar (geograafia) ja Tiiu Niidas (füüsika) Soome vabariiki Helsingin Suomalainen Yhteiskoulu kutsel. Reis toimus õpetajate oma kulu ja kirjadega. Reisi esialgne eesmärk oli luua õpetajate vahetust, millele hiljem lisanduks õpilasvahetus. Sellel külaskäigul meeldis nii õppetöö korraldus, õppetingimused kui õpetajate sõbralik suhtumine õpilastesse. Erilisena märkis õpetaja Tiiu Niidas tagasisides kooliraamatukogu rolli õppeprotsessis.

Sama aasta märtsis käisid kõik 7. keskkooli algklasside õpetajad, inglise keele õpetajad Kersti Ernesaks ja Inge Välja ning vene keele õpetaja Linda Tõnnov Soomes Helsingis Yliskylä Ala- astekoulus (Holmanmoisionpolku 1, Helsinki). Õpetaja Elve Raja sõnul oli see meeldiv ja huvitav kogemus – näha teises ühiskonnas kasvanud lapsi ja õpetajaid õppeprotsessis ning omavahel suhtlemas. Mõndagi seal kogetut käsitöö ja kunstiõpetuse vallas leidis kohe kasutamist õpetaja Sirje Uibo tundides. Kontaktid jäid  püsima kirjavahetuse kaudu ja viisid maikuus klassitäie V a klassi õpilasi (29 õpilast) õpetajate Virve Maasiku ja Katrin Aavaga samasse kooli külaskäigule. Tutvuti Helsingi linnaga, käidi tundides, osaleti kooli kevadpeo peaproovil.

Aktiivse välissuhtluse 1990. aastal lõpetas inglise keele õpetajate reis Ameerika Ühendriikidesse. Külastatav kool oli Branford High School  (185, East Main Street, Connecticut, USA) . Delegatsiooni koosseisus olid õpetajad Taimi Tammis, Urve Renel, Sirje Tikk, Ene-Mall Leiten, Anne Allpere, Mai Trisberg, Anne Kull, Kersti Ernesaks, Tõnu Seene, Toomas Kruusimägi ja Ingrid Teigar. Kasulikku ja huvitavat sellelt külaskäigult oli palju – välismaalastele keele õpetamise metoodika, kirjandustundide metoodika, õppematerjalide komplektid inglise ja ameerika kirjandusest, grammatikast. Vahetati mõtteid haridustöötajate probleemide üle, loodi vastastikku rikastavaid kontakte. Reisi finantseeris Tallinna Linna Lenini rajooni Täitevkomitee ja sõidudokumendid ajas korda firma „Raeturist“. Lootused kaugemate maadega püsisuhete sisseseadmiseks veel ei täitunud.

Kõige pikaajalisemaks koostööks sai 1990. aastal alguse saanud sõprus Hakkari kooliga Soomes Lempälääs (Lempäälän-Vesilahden peruskoulun yläaste, Ahertajantaitti 1, Moisio).

1991. a käis kooli esindus külaskäigul Norras, kus arutati õpilaste õppimisvõimalusi ja kultuurivahetust. 1996. aastal lõpetanud käisid VIII klassi järel suvel Norras noortelaagris õpetajate Anne Allpere ja Kai Ausiga, järgmisel aastal võõrustasid samad õpilased Norra kooliõpilasi.

Õpetajad välismaalt

1990/1991. õa tehti koolitoetuse maksmine nendele õpilastele, keda õpetavad võõrõpetajad, kohustuslikuks. (õppenõukogu 1991/1992:2)

Kogu uudsuse ja kasu juures, mida õpetatavat võõrkeelt emakeelena kõnelevad välismaalased pakkusid, oli nendega ka muret. Hindamise korrast nad kinni ei pidanud. Näiteks õpetaja Quimby Mamula hindas veerandi lõpus õpilast loovkirjutamises (creative writing) hindega 1, Jooksvaid hindeid ei pannud vaatamata meeldetuletustele ka rootsi keele õpetaja Anne-Maria Dahlen. Klassijuhatajatele oli see, et võõrõpetajad ei märkinud hindeid ega puudumisi, tõeline peavalu. Õpetaja Vaima Hanschmidt tegi ettepaneku koostada välismaalastest õpetajatele üldine ingliskeelne juhend. Paljud võõrõpetajad töötasid lühiajaliselt ja olid pigem vahelduse otsijad. Mõnede puhul takistas pikemaajalist töötamist väike töötasu. Kõige tulemusrikkamalt töötas norra keele õpetaja Ingegerd Austbo, kes töötas aastatel 1991–1995. Mõnedki lõpetajad jätkasid kõrgkoolis norra keele õpinguid.

Tallinna 7. Keskkoolis töötanud võõrõpetajad:

[# ][# ]

õpetaja

õppeaine

Austbo, Ingegerd

norra keel

Boillot, Beatrice

prantsuse keel

Coulong, Claudie

prantsuse keel

Dahlen, Anne-Marie

rootsi keel

Elmer, Lars

geograafia inglise keeles

Furuäng, Margareta

rootsi keel

Gould, John

inglise keel

Hollden, Tiiu

rootsi keel

Juteau, Beatrice

prantsuse keel

Lehmann, Hans Ulrich

saksa keel

Mamula, Quimby

inglise keel

Marczi, Robert

ameerika kirjandus

Villacis, Antonio

hispaania keel

Õpilased välismaal õppimas

Seitsmenda õpilased kasutasid avanenud võimalusi lühemat või pikemat aega välismaal õppida: 1992/1993. õppeaastal Norras, Taanis ja USAs, 1993/1994. õppeaastal USAs, Kanadas, Taanis ja Soomes. Enamasti oldi väga edukad, mis kinnitas 7. keskkooli head taset. Välismaal õppimise lisaväärtus  oli kindlasti elu- ja kultuurikogemus. Kui õpilane ära oldud aasta järel oma kooli tagasi tuli, tekkis probleem, kas jätkata sealt, kus pooleli jäi või püüda vahele jäänud aasta „järele teha“ ja jätkata koos oma klassikaaslastega. Võlad tuli likvideerida õppeaasta jooksul kokkuleppel õpetajatega kolmanda õppeveerandi lõpuks- 25. märtsiks. Kõik ei suutnud seda teha. 26. 05.1994.a.  õppenõukogu päevakorras oli 12. klassi „ameeriklaste“ 11. klassi lõpetamine. Otsustati, et  11. klassi lõpetavad Maris Ilves, Jaana Petter, Mari Joller, Ingrid Veinmann, Andrus Pruul ja Annaliisa Vinnal. (õppenõukogu 1993/1994:16)

Alates 1993. aastast kuni 2001. aastani õppis igal õppeaastal Inglismaal Eltham College`is kaks Tallinna Inglise Kolledži noormeest.

[# ][# ]

1993

Erko Karing

Alari Orav

1994

Andres Aarma

Kuldar Traks

1995

Kristjan Kasikov

Margo Loor

1996

Kristjan Kull

Artur Taevere

1997

Meelis Rajasalu

Andres Vosman

1998

Oliver Rist

Marko Viiding

1999

Kristjan Randma

Margus Poola

2000

Hendrik Nigul

Ingmar Jaska

2001

Morten Ritso

Martti Tänav

Üldise materiaalse heaolu paranemisega tekkis uus probleem- õppetöö ajal välismaale reisimine. Vanemad tahtsid lapsed kaasa võtta, kuid seeläbi õppimine reeglina kannatas. Võeti vastu otsus, et õppetöölt võib puududa lapsevanema avalduse alusel juhul, kui on kõigi aineõpetajate ja klassijuhataja nõusoleku. (õppenõukogu 1995/1996:5) Asi sai küll juriidilise, kuid mitte sisulise lahenduse. Pikem puudumine jättis paratamatult pingelisse koolitöösse lüngad.

Rahaline toetus: Inglise Välisministeerium eraldas koolile 1994/1995 rahandusaastal, mis lõppes 31. märtsil, 5000 inglise naela. Tehti taotlus selle raha eest õpikute, sõnaraamatute ja tehniliste vahendite soetamiseks. Samal aastal tuli lisaks Rootsile „Estonia“ laevaõnnetuses vanemad kaotanud lastele toetusraha ka Inglismaalt. (õppenõukogu 1994/1995:6)

Sümboolika

1987. aastal tähistati Tallinna 7. Keskkooli koolimaja 50. aastapäeva. Sel puhul välja antud teatmikus olid kooli tähtpäevad aastapäev 1. oktoobril (Tallinna Prantsuse Gümnaasiumi eraalgkooli rajamise järgi 01.10.1921) ja kooli aupäev  9. oktoobril (Hariduse tänava uue koolimaja piduliku avamise päeva järgi). Kooli aupäeva tähistamise traditsiooniga alustati 1987. aastal.

Teised loetletud traditsioonid olid rahukontsert, tõlkevõistlused ja popkonverents.

Kooli sümboolika loetelus on nimetatud lõpumärk ja sõrmus. Tegelikkuses eksisteeris vaid ühtne lõpumärk, mille oli kujundanud lapsevanem Tõiv Joandi. Sõrmused tegi iga lend või lõpuklass eraldi.

Ühtse kujundusega olid embleem, vimpel, aukiri ja tänukaardid lastevanematele.

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimine
Tööriistad